4. leviv loodusläheduse filosoofia on soome-ugrilaste põline maailmavaade. Soomeugrilased teadvustavad, et lõppkokkuvõttes on samaväärne, kas assimileeruda venelaste või eurooplaste sekka. Assimilatsioon jääb rahvuse surmaks mõlemal juhul. Kõiki soome-ugri rahvaid on kokku u. 25 miljonit ning see on juba piisav hulk, et olla tegusam mõjur maailma rahvaste keskel. Kuulumine suuremasse hulka tõstab ka eneseteadvust. Tehnoloogia ja tsivilisatsiooni areng on olnud soome-ugrilastel pikka aega ebasoodne. Linnad, hierarhilised organisatsioonid ja jäigad mõtlemismudelid pole olnud meie loomulaadile vastuvõetavad. Individualistliku meelelaadiga rahvastel pole olnud edu riikide, sõdade ja kirikute maailmas, millega sobitumise tulemuseks on laialt levinud stress alkoholismi ja enesetappudega. 90-ndate aastate infoühiskonna areng on võtnud suuna, mille aluseks on üldkasutatavad arvutivõrgud. Interneti kasutajate hulk on kasvanud ca 45 milj. piirile ja see on ikka alles
saun püha paik. Tänapäeval on saun saanud pigem värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Et iga saunaskäik õnnestuks, on vaja valida õiged saunatarvikud, sobiv viht ja saunaliik Kirjalikke teateid Eesti saunadest leiame juba Liivimaa vanemast riimkroonikast, kus kurjade mõtetega eesti taluperemees saksa nõelakaupmehe sauna saadab. Ometi peab Eesti saun olema veel tuhandeid aastaid vanem, sest sõnad "saun" ja "leil" esinevad kõigil läänemeresoome rahvaste keeltes ja ka kaugematel soome-ugrilastel. Eesti saun ongi nn Soome sauna lähisugulane, mis ei sarnane ei kuiva Rooma sauna ega ka 1 slaavlaste niiske aurusaunaga. Siin on kõige tähtsamaks protseduuriks saunalaval vihtlemine ja leil. Vanim saunatüüp Eestimaal on korstnata suitsusaun, mis ehitati ikka eluhoonetest kaugemale, võimaluse korral veekogu ligidusse. Saun on olnud enamasti väike
annaabi.ee 
