(Randla 1990, Lk 31) Peaaegu mikroobivaba õhk võimaldab kiskjail oma saki süüa isegi aasta peale selle surma (nekrofaagia). Paigutine toidunappus tingib toitumise teiste väljaheidetest (koprofaagia) näiteks vandelkajakas ja jääkajakas. (Randla 1990, Lk 28 ) Külma talve elavad koopais üle: kärp , nirk, püü, hüljes, karu, lemming . Jalgade külmumuse vältimiseks püüavad roosa- ja vandelkajakas saaki veepinnalt nokaga haarata. Tihe kattesulestik, arenenud udusulestik, aluskarv, udusulgede ja karva eriline ehitus ning nahaalune rasvkude (traan) aitavad külma ja tuule mõju leevendada. Arktika loomadel on veres antifriis-külmaga suureneb nende vere glütseriinisisaldus. Selle tõttu taluvad mõned mardikad isegi 80- kraadist külma. Põhjas elavad loomad on suuremad , sest suur keha annab vähem sooja ära (viigerhüljes, valgejänes , hunt). (Randla, 1990, Lk 28)
on aga ka liike, kes soodsate ilmastikutingimuste korral võivad suve jooksul üles kasvatada kuni kolm pesakonda. 43 Pesahoidjad Pesahülgajad Pojad on koorudes pimedad, paljad ja abitud Poegadel kohe pärast koorumist silmad lahti ning tihe soe udusulestik seljas Pojad jäävad pessa nädalateks ning sõltuvad Mõni tund pärast koorumist jooksevad nad täielikult oma vanematest. Pojad lahkuvad ringi ning paari päeva pärast otsivad juba pesast tavaliselt pärast lennuvõimestumist toitu. Pesitsevad tavaliselt puude või põõsaste Pesahülgajad on peamiselt need, kes otsas, maapinnast kõrgemal. pesitsevad maapinnal või veeääres.
annaabi.ee 
