(Marie Under.) spondeus värsimõõt skeemiga /++/. Silbilisrõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist koosnev värsijalg. Näiteks: Tuul läks, ++ lind jäi, lind läks, õis jäi mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (1474 1533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.) stroof luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe
spondeus värsimõõt skeemiga /++/. Silbilisrõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist koosnev värsijalg. Näiteks: Tuul läks, ++ lind jäi, lind läks, õis jäi mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (14741533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.) stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näiteks kõnestiil), tegevusviis (tööstiil), käitumis- ja elamislaad (elustiil)
annaabi.ee 
