geldi, 5 sirm, 6 lamp, 7 pide, 8 klemm Kuna udulaternad valgustavad teepeenraid ja ei pimesta vastuliikujaid, võib neid kasutada mitmesugustes ilmastikuoludes. Käänulistel teedel suurendavad udulaternad nähtavuskaugust 1 , 5 . . . 2 korda. Väikese kiiruse tõttu sõidetakse üksteisele järgnevate kurvidega teel lähituledega, millega koos põlevad ka udutuled. Pärast vastuliikujaga kohtumist suurendab udulaternate sisselülitamine valgustugevust ja kiirendab sellega pimestuse kadumist. Veel on udulaternad vajalikud külavaheteedel, mille peenraid on raske sõiduteest eristada. Linnaliikluses on udulaternate suureks eeliseks vähene pimestamine. Valgustugevus oleneb lambist, peegeldist ja hajutist. Sõites kattub hajuti pritsmetega, mis vähendavad valgustugevust 30 . . . 40 %. Peegeldi seisukorda halvendavad tolm, korrosioon ja õli
(paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale. [RTL 2002, 106, 1575 jõust. 01.01.2003] Kood 205. Eesmised udulaternad Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile on lubatud paigaldada vastavalt Ereeglile nr 48 või direktiivile 76/756/EMÜ kaks Ereegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist udulaternat ja L kategooria sõidukile üks või kaks eesmist udulaternat. Eesmiste udulaternate paigutamine haagisele on keelatud; 2) lubatud on kasutada või tähisega eesmisi udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»; 3) eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning numbrituli; 4) eesmise udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir; 5) eesmise udutule värvus peab olema valge või kollane;