Ilmselt võib oletada kirjeldatutega sarnaste allsüsteemide eksisteerimist ka parvedesse mittekoondunud tähtede puhul, kuid kuna me ise asume Linnutee vöös keset valgust neelavaid tolmupilvi, siis osutub meie Galaktika tähtede jaotusest üldpildi saamine küllaltki raskeks ülesandeks, mistõttu sellesuunalised uuringud edenesid esmalt jõudsamalt meie lähimate naabergalaktikate, kui meie oma tähesüsteemi puhul. Juba 1916. aastal märkas Sears, et paljude korrapärase kujuga taevaste udulaikude, mis hiljem osutusid Linnuteega sarnasteks tähesüsteemideks, välisosad on märgatavalt sinisema varjundiga, kui keskosad, mis tundusid punakad. 1923. aastal õnnestus Edwin P. Hubblel, kasutades Mount Wilsoni observatooriumi 2.5 meetrise peegliga teleskoopi, lahutada kahe sellise udu (M31 ja M33) välisosad tähtedeks, mis osutusid sarnasteks meie Galaktikas Päikese ümbruses leiduvate heledaimate tähtedega. Andromeeda udu (M31) tsentraalosa õnnestus tähtedeks lahutada aga alles 1944
kui oletatava kunagise Marsi ja Jupiterivahelise planeedi Phaethoni lagunemisel tekkinud tükke. Asteroidid on ajas geoloogiliselt muutumatud kivimkehad ning on seega väärtuslikuks infoallikaks Maa võimaliku ehituse tekke ja arengu kohta 2) Komeedid Komeedid on enamuses ajast nähtamatud või tähena paistvad Päikesesüsteemi väikekehad, mis oma orbiidil Päikese lähedale sattudes paistavad udulaikude või sabatähtedena. Nende orbiit on ülimalt välja venitatud Päikesesüsteemi äärealadest Päikeseni ning need lõikuvad planeetide orbiitidega Komeedid koosnevad tuumast (tavaliselt kivim ja rauamaterjalist keha), mida katab jää ning süsihappelumi. Komeedituumade diameeter varieerub 0.5-50 km vahel. Päikese lähedale sattudes tekib tuuma (jää, süsihappelumi) aurustumisel komeedi pea e. kooma (tuuma ümber jäävad tahked osakesed) taha nn komeedi saba
Erinevalt planeetidest ei ole asteroidide orbiit fikseeritud. Elliptilise orbiidiga asteroidid võivad sattuda mõnele planeedile liialt lähedale ning selle külgetõmbejõud võib muuta asteroidi esialgset orbiiti ja viimane võib koguni langeda planeedile. 10. Komeedid, nende ehitus Komeedid on enamuses ajast nähtamatud või tähena paistvad Päikese-süsteemi väikekehad, mis oma orbiidil Päikese lähedale sattudes paistavad udulaikude või sabatähtedena. Komeetide orbiit on ülimalt välja venitatud, ulatudes päikesesüsteemi äärealadest (Kuiperi, Oorti vööd) Päikeseni. Spekuleeritakse, et komeedid võivad transportida planeetidele vett, atmosfääri ja elu. Ehitus: tuum on "porine lumepall" (kivim, mis on seotud tahkete gaaside - jää ning süsihappelumega, 0.5-50 km diameetriga). Päikese lähedale sattudes tekib tuuma gaaside aurustumisel komeedi pmber pea e
annaabi.ee 
