UDUKOGU MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga
surmaga kaasnevate protsesside ajal. Seal polnud mitte ainult vesinikku ja heeliumi ( levinumaid elemendid Universumis), vaid ka nende eelmiste tähepõlvkondade toodetud raskemaid elemente. Niisuguses pilves hakkasid üksikud piirkonnad aeglaselt kokku tõmbuma, tingituna läheduses plahvatanud supernoova ( massiivse tähe elu lõppfaasi) tekitatud lööklainest ja ühtlasi pöörlema. Ühe sellise regiooni saatuseks oli saada Päikesesüsteemiks ja teda nimetatakse presolaarseks udukoguks. Taolist moodustist hoiab koos tema enda raskusjõud ja magnetväli ning kui ta aste-astmelt üha enam kokku tõmbus ja pöörlemine sellest kiirenes, muutus säärane udukogu ka lapikuks keerlevaks gaasikettaks, mille mõõtmed olid tuhandeid kordi suuremad, kui Päikesesüsteemil praegu. Kokkutõmbumise jätkudes koondus enamus ainest udukogu keskpunkti ja muutus kasvava rõhu tõttu ka kuumemaks. Sellest tsentraalosast oligi saamas Päike.
annaabi.ee 
