mille piires on võimalik esemeid selgelt näha (nähtavus), ning on seetõttu ohtlik laevaliikumistele. (1) Joonis 2 Udu liigid Kiirgusudu ehk radiatsiooni tekib juhul, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ning õhus olev veeaur kondenseerub. Edasisel temperatuuri alanemisel hakkab vesi õhust vastavalt välistemperatuurile udu, kaste või härmatisena välja sadenema. Selgetel suveöödel on udu näha eriti madalamates ja niisketes kohtades. Selline udukiht võib-olla mõnest meetrist kuni mõne saja meetrini, mis haihtub peale päikesetõusu (ARK). Kiirgus udu tekib öösiti kiirgusliku jahtumise tulemusel . Harilikult esineb seda suve lõpus ning mandril, kuid võimatu pole ka levimine tuulega rannavete kohale. Kiirguslik udu hajub mandril päeval päikesekiirguse mõjul. Hilisügisel hakkab udude esinemissagedus merel tänu advektiivsetele ududele taas kasvama (2) Joonis 3 Advektsiooniudu
erandjuhul on 100-200 meetrit. Haihtuvad peale päikesetõusu. Sagedamini tekivad radiatsiooniudud talvel antitsüklonite keskosas ja kõrgrõhuharjadel maapinna madalamates kohtades nagu lohkudes, jõgede ja järvede nõgude kohal, soode ja rabade kohal. Udu võib tekida sooja ja niiske õhumassi voolamisel üle külma maapinna, millega õhutemperatuur langeb kastepunktini. Sel teel võib tekkida kuni 500 m paksune udukiht s. o. advektsiooniudu. Niimoodi tekib udu siis, kui soe õhk satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mereõhk mandri kohale. · Kondensatsiooninähtused õhus ja kondensatsioonituumade osatähtsus: Õus olev veeaur ei kondenseeru lihtsalt veeauru molekulide liitumisel teel nende vastastikkuste kokkupõrkamiste tagajärjel. Nii saaks kondensatsioon toimuda ainult suurt üleküllastuste korral, mida õhus tavaliselt ei esine
annaabi.ee 
