SEE SÕLTUB KA ILMAST JA LOOMADE TOITUMUSEST. MÕNEL AASTAL JÄÄB 60–70% EMASEID JÄRGLASTETA. • KURAMEERIMISE AJAL MÄRGISTAVAD ISANE JA EMANE OMA TERRITOORIUMI LÕHNAGA. SELLEKS NAD URINEERIVAD PUURONTIDELE, KIVIDELE JA PÕÕSASTELE, MIS KOOS SABANÄÄRME ERITISEGA TEKITAB AINULAADSE REBASELÕHNA. JÄRGLASED. • KUTSIKAD TULEVAD ILMALE PESAURUS. PESAKONNAS ON 3–6, HARVA KUNI 12-13 KUTSIKAT. NENDE SÜNNIKAAL ON 50–150 G. • KUTSIKAD SÜNNIVAD TUMEPRUUNIS UDUKARVASTIKUS. KUNI KUTSIKAD ON ABITUD (KAKS NÄDALAT), ON EMASLOOM KOGU AEG NENDE JUURES, TOITES NEID PIIMAGA NING HOIDES NAD SOOJAD JA PUHTAD. ISANE VARUSTAB TEDA TOIDUGA, KUID EI SISENE URGU. ALLES KAHE NÄDALA VANUSTENA HAKKAVAD NAD NÄGEMA JA KUULMA NING NENDE IGEMETEST LÕIKUVAD LÄBI ESIMESED HAMBAD. PILDID. AITÄH! •
3 korda, isased aga viljastavad sageli vaid ühe emase. Eesti eelistab rebane pesapaigana kuivi liivaseid alasid kutsikad tulevad ilmale pesaurus. Kunu kutsikad on abitud on ema koguaeg nende juures,toites neid piimaga ja hoides neid soojana ja puhtana. Isane varustab ema toiduga, kuid ei sisene urgu. Urge kastuavad rebased ainult siis, kui neil on pesakond. Pesakonna suurus on keskmiselt 5 kutsikat. Sünnikaal on 50-150 g. Sündides on pojad tumepruunis udukarvastikus pojadsünnivad pimetatena kuid hakkavad nägema 9-14 päevaselt. Ning igemetest lõikuvad esimesed hambad. Üle kahenädalased pojad saavad ka peenestatud toitu. Kutsikad hakkavad pesat väljas käima 4-6 nädalaselt . Sell ajal toob ema neile päris toitu,millel tihtilugu on veel elu sees. Nii õpivad pojad saaki murdma. Ema ja poeg jäävad kokku kuni sünnile järgneva sügiseni. Tuleb ka ette et tütar aitab emal järgmisel aastal uue pesakonna üles kasvatada. Suguküpsus saabub 10 kuuselt
annaabi.ee 
