Pinnamood Põhja-Eesti rannikumadalik on endine Soome lahe põhi, mis on maatõusu tulemusena järk-järgult mere alt vabanenud. See on suhteliselt kitsas maismaariba (pindalaga u. 765 km²), mis moodustub arvukatest poolsaartest ja lahtedest, ulatudes Pakri poolsaarest Narvani ja hõlmates ka Soome lahe saared. Rannikumadalik on üldiselt väga vahelduva laiusega ning paiguti isegi katkendlik. Selline on ta kohtades, kus Põhja-Eesti klint ulatub otse mereni, näiteks Pakri poolsaarel ja Udrias. Neis kohtades aga, kus lahe väga tugevasti liigestatud rannajoon ulatub poolsaartena kaugele merre, on rannikumadalik kõige laiem. Näiteks Lahemaal ulatub tema laius kuni 20 kilomeetrini. Madalik tõusis vee alt suhteliselt hiljuti (u. 5000 aastat tagasi). Kõige enam leidub siin mere tegevuse tulemusena kujunenud setteid ja pinnavorme. Laialdased alad on kaetud mereliivaga, seda eriti jõesuudmete piirkonnas. Rohkesti on rannaastanguid, rannavalle ja luiteid. Kitsaste sooribadega
Heiti Talviku pruunis nahkköites kladest eesti ja väliskirjanduse luulenäidete ,,antoloogiast" - said innustust paljud, eeskätt Betti Alver. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Betti Alver oli väga vaikne iimene aga kui ta rääkis siis sealt tuli pmst kulda. Alver armastab meie rannikuid. On iga suve viibinud mere ääres. Elanud Kihelkonnal, Udrias, Sillamäel, Ontikas, Narva-Jõesuus. Kasutas neid tähelepanekuid, mida tegi kalurite keskel elades. Käis nendega koos kalal. Kapten oleander tuli esimest korda välja 1932 loomingu teises osas välja. Hiljem 1988 kui betti alver kirjutas ,,Üle aegade assamallat" siis ta muutis oleandrit suuresti. «Kapten Oleander», millest on töötluses alles jäänud vaid põhisõrestik. Olgu siin võrdluseks lõik poeemi algusosast. Öel kui vanasarvik, kohmakas kui hüljes,