pärusaadli tiitli andmise korda. Vaimulikud ja aadlikud olid ka vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond - talupojad, linnakodanikud ja muud rahvastiku kategooriad. Talupojad jagunesid riigi-, era- ja udellitalupoegadeks. Era- ehk pärustalupojad oli mõisnikust täielikult sõltuvad kuni orjuse kaotamiseni 1861. aastal. Riigitalupoegi nimeati vabadeks põlluharijateks.Keiserlikule perekonnale kuuluvad talupojad (udellitalupojad) moodustasid vahepealse kategooria. Linnaelanikud oli isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ja tasusid teisi makse. Maksukohuslaste alla kuulusid veel kasakad ja segaseisuslased. Sotsiaalne etikett Sotsiaalsed suhted fikseeris sotsiaalse etiketi süsuteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustustega. Kindel auaste näitas selle kandja teeneid riigi ees.
talupoegi (isikuaadel ei saanud järglastele neid privileege pärandada) (ka vaimulikud ja kaupmehed olid maksudest ja kehalisest karistusest jne vabastatud) Nikolai I ajal hakati piirama aadelkonna juurdekasvu- muudeti pärusaadli tiitli andmise korda sõjaväes (muidu andis ohvitseri auaste ühtlasi aadlitiitli nüüd alles polkovniku auastmega) 2) Maksualused seisused- talupojad, linnakodanikud, kasakas, segaseisuslased talupojad- riigi-, era- ja udellitalupojad Era- ehk pärustalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni mõisnikust täieliult sõltuvad riigitalupojad ehk vabad põlluharijad udellitalupojad kuulusid keiserlikule perekonnale linnakodanikud isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ning tasusid riigile teisi makse Sotsiaalne etikett seisust aitas määrata vormiriietus, tiitel, auaste auaste või tiitel osundas kohale ühiskondlikus hierarhias, näidates teeneid riigi ees.
need, kes olid mingil moel linnale olulised/vajalikud. 1832. aastal likvideeriti nimekate kodanike kihistus ja asemele tuli aukodaniku tiitel. Aukodanikuks oli võimalik saada ainult keisri otsusega. Aukodanikud jagunesid pärusaukodanikeks ja isiklikeksaukodanikeks. Talupojad: · Riigi ehk kroonutalupojad, kes kuulusid 1855. aastani riigile. · Era ehk pärustalupojad, kes kuulusid pärisorjuse kaotamiseni, 1861. aastani, mõisnikule. · Õue ehk udellitalupojad, kes kuulusid 1862. aastani keiserlikule perekonnale. · Kiriku ehk kloostritalupojad, see kihistus sai läbi 1764. aastal · Ökonoomiatalupojad (17641811) · Possessioonitalupojad, kes kuulusid manufaktuuridele ning seda 1861. aastani. Suuremas osas jagunes talupoegkond ikkagi kroonu ja eratalupoegadeks. Kõik talupojad kuulusid maksukohustusliku elanikkonna alla. Neil puudus liikumisvabadus, neil oli omanik.
annaabi.ee 
