KOGU MAAILMAS PUUVILLA TOOTMISEST ON UMBES 90% KOGU TOOTMINE SELLEST LIIGIST. GOSSYPIUM BARBADENSE TROOPILINE, KÜLMATUNDLIK MITMEAASTANE TAIM, MIS TOODAB KOLLASEID LILLI JA MUSTI SEEMNEID. TA KASVAB NAGU VÄIKE KOHEV PUUD, HARVAESINEVALT PIKK, SIIDINE KIUD. VAJAB KASVAMISEKS PALJU PÄIKEST JA KÕRGET ÕHUNIISKUS JA SADEMEID. GOSSYPIUM ARBOREUM PUUVILL, MIS SAADAKSE PÕÕSAST, MIS TAVALISELT SAAVUTAB KÕRGUSEKS ÜKS KUNI KAKS MEETRIT. SELLE OKSAD ON KAETUD UDEKARVADEGA JA ON LILLAT VÄRVI. LEHED KINNITUVAD VARRELE 1,5 KUNI 10 CM PIKKUSE ROOTSUGA. TUPPLEHED ON VÄIKESED, MÕÕDULT AINULT UMBES 5 MM PIKKUSED. GOSSYPIUM HERBACEUM NIMETATAKSE KA LEVANT PUUVILLAKS, LEIDUB POOLKUIVADES PIIRKONDADES SAHARATAGUSES, AAFRIKAS JA ARAABIAS, KUS TA KASVAB VABAS LOODUSES. ESIMESENA OLI SEE KASVATATUD LÄÄNE SUDAANIS, KUST SEE LEVIS INDIASSE, EGIPTUS. 700 A. PKR KASVATATI HIINAS JA OLI SELLE PERIOODI ESIMENE PUUVILL. MILLEKS PUUVILLA KASUTATAKSE?
muutuvad sügisel leekivpunaseks kuni pronksjaks. Väga viljakas ja ilusate magusate, suurte (kuni 2-3 cm ) marjadega sort.Viljad valmivad augustis, õitsema hakkab kolmeaastaselt. Vajab kergeid, niiskeid, happelisi muldasid. Ei talu liigniisket üleujutatud kasvukohta. Vajab talvekatet. Kanada mustikas – Vaccinium myrtilloides. Sarnane ahtalehise liigiga, kuid põõsad on tavaliselt kõrgemad, kuni 1.15 m. Noored võrsed on kaetud udekarvadega. Elliptilised lehed on samuti kaetud karvadega nii pealt kui alt. Viljad on tavaliselt sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas – Vacciunium ashei. Kasvult sarnane kännasmustikaga, süstemaatikud peavad teda kännasmustika lõunapoolseks vormiks. Taimede kõrgus võib ulatuda 2.5 meetrini. Kännasmustika viljad on seest heledad, valkjad, kuid küülikusilm-mustika marjad on rohelised
ilmselt sellest, et üksikud õieraod taime õisikus on piibutaolise hoiakuga. Sugu- kond loalised. Kasvukoht: mineraalpinnasega okas- ja segametsad, puisniitudud, metsaservad. Palumetsade karaktertaim, kuigi kasvab ka salu- ja laanemetsades. Karvane piiphein on heleroheline mätasjalt kasvav mitmeaastane taim; varred sirged, lehistunud 15-30 cm kõrged. Lehed kuni 13 mm laiad, varrest lühemad, lehelaba ja lehetupe servad tihedalt kaetud pikkade valgete udekarvadega (hea määramis- tunnus). Lehed võivad elada ületalve. Õied õisikus üksikult, õieraod laiuvad, hiljem allapoole kooldunud. Õied on väikesed, kastanpruunid ja läikivad. Õitseb aprilli lõpus, mais; viljad valmivad mais, juunis. Paljuneb seemnetega. Kasutamine: Rahvameditsiinis kasutatud peavalu raviks, selleks keedeti taimi ummukses ja joodi saadud vedelikku. Lehmadele anti taimede keeduvett, kui need ei andnud hästi piima
annaabi.ee 
