Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljastpoolt märgatav vaid väikeste nisade kujul. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, algab udara märgatav kasv puberteedi ajal ning tema talitlus ja areng on tsüklilised. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võib udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara anatoomiliseks üksuseks on imeti – nisa koos selle juurde kuuluva imetikehaga. Lehma liitudar on tekkinud udaraveerandite ühinemisel. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu. Udara involutsioniks nimetatakse udara taandarengut, kus toimuvad udarasisesed ehituslikud muutused, väheneb udara suurus ja sekretsioonivõime. 42. Veresooned – arterid, veenid, kapillaarid Veresoonestikuks nimetatakse organismisisest torudesüsteemi, milles ringleva vere kaudu varustatakse kudesid hapiku ja toitainetega, vabastatakse neid
Kui selle käigus saadakse üle 300 g piima, siis on järellüpsi tõhusus olnud ebapiisav. Järellüps võib kahjustada vähemtootlikke udaraveerandeid, sest neid lüpstakse teatud aja jooksul tühjalt. Seetõttu ollakse seisukohal, et udara hea ettevalmistuse korral pole udarasse jääv väike piimakogus kahjulik ning vajadusel võib järellüpsi ka ära jätta. Seejuures tuleks aga arvestada iga konkreetse lehma individuaalsete omadustega. Tühjaltlüpsi vältimiseks võib tühjenenud udaraveerandite nisakannud ära võtta ning sulgeda need lüpsi ülejäänud ajaks vastavate korkidega (kunstnisadega). See nõuab täiendavat tähelepanu ja töökulu, mistõttu üha enam on hakatud kasutama elektroonselt juhitava pulsaatoriga lüpsiaparaate, mis võimaldavad järellüpsi automatiseerida. Selleks kiirendatakse lüpsi lõpul pulsatsioonisagedust, vähendatakse pulsatsiooni suhtarvu ja alandatakse lüpsivaakumit.
annaabi.ee 
