Louvre. Mulle meeldib väga aprikoosipuu, mis uksele on nikerdatud selle lõbusa sõnademänguga: «À L'ABRI CÖTIER.» ' «Mis parata, meister Claude, see ehitustöö maksab mul väga palju. Mida rohkem maja kasvab, seda rohkem rui-neerun ma ise.» Abricotier - aprikoosipuu, a labri cotier - ranna varjus. 158 «Nonoh! Kas teil siis sissetulekuid pole vangimajast a Justiitspalee ametikohtadest ja kõigi teiste linna majade, kärnide, turuputkade ja poekeste üürist? Te lüpsate ju häist udaraist.» «Poissy loss ei toonud mulle sel aastal midagi sisse.» 9 0 «Aga teie tollimajad Trielis, Saint-James'is, Saint-Germain-en-Laye's on ju alati tulu toonud.» «Sada kakskümmend naela, ja sedagi mitte Pariisi rahas.» «Teil on ju kuninga nõuniku koht. See on kõva koht.» «Jah, vend Claude, aga see neetud Poligny läänimõis, millest nii palju kisa tehakse, ei too mulle rohkem sisse kui keskmiselt kuuskümmend eküüd aastas.»
Kui isa seda oleks näind!" Aga Liine ütles Indrekule: ,,Anna oma pamp esteks minu selga, ma tulen sind natuke saatma." Ja nõnda läksidki viimaks õde-venda kõrvuti Vargamäelt alla, pamp õe seljas, mõlemate näod aga rõõmust naerul, nagu oleksid nad leidnud suure õnne. Naerusuul seisis emagi väraval ja vaatas lastele järele. Ja kui ta õhtul kükitas Päitsikut ja Tõmmikut lüpsma, polnud tal põrmugi kahju, et soe piim nende pakitsevaist udaraist sorises lüpsikusse, mitte aga vasikate suhu, nii et Vargamäe Mari oleks täna ehk naerusuul magamagi heitnud, nagu polekski ta enam siin perenaiseks, vaid tüdrukuks, mis põlves ta kunagi aina lõõritas laulda. Aga siis juhtus nõnda, et kui lüpsik oli parajasti täis saamas, värisev helevalge vaht tõusis juba üle lüpsiku servade, tõstis Päitsik oma mudase jala ja virutas lüpsiku ainsa hoobiga ümber, sest hommikul oli Mari jätnud tema lõhkenud nisad rasvamata.
annaabi.ee 
