Ühe vaarao peminister, hiljem arstikunsti jumalus. Ivanovski, D. (uusaeg, XIX-XX saj) avastas tubaka mosaiikhaiguse. Viroloog. Jenner, E. (uusaeg, XVIII-XIX saj) oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini. Jessen, P. (Eesti) TVK rajaja, esimeseks direktoriks ja professoriks määrati Saksamaalt pärit Peter Boje Jessen. Kasutas termomeetrit, uusi opimeetodeid jne. Kaarde, J. (Eesti) veisehaiguste professor 1939.a. vetinstituudis TÜ-s. Tegeles udarahaigustega. Kalnins, O. (Eesti) võttis kasutuse malleiini hobustele. Koch, R. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. Aastal 1877 avastas ta Siberi katku, 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) ja 1883 kooleratekitaja. Uuris haavanakkusi põhjalikult. Ta sõnastas ka Kochi postulaadid. Pälvis Nobeli preemia. Laennec, R. (uusaeg, XIX saj) prantsuse arstiteadlane, kes leiutas 1816. aastal kuuldetoru. Laja, F
Ta võimaldab loomadel rohkem liikuda, lehmi lüpstakse lüpsikojas või kohas, mõnedel juhtudel lihtsustub söötade ja allapanu jaotamine ning sõnniku eemaldamine [2, lk 29]. Lõastamata pidamisviise on kolm: rühmadena sügavallapanuga pidamine, kombilatrites pidamine ja puhkelatrites pidamine. Selles projektis on pidamisviisiks valitud kombilatrites pidamine. 2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused Eelised: 1. Lüpsja töötingimused head, kvaliteetne piim. 2. Hea võidelda udarahaigustega. 3. Madalad tegevuskulud, tööviljakus suur. 4. Ühele loomale vajaminev pind väike. Puudused: 1. Juurutamisel ja ümberrühmitamisel esineb loomadel stress. 2. Põhisöötade individuaalne normeerimine ei ole võimalik. 5 3.VEISEFARMI RISTLÕIGE 3.1. Veiste puhke-söötmis (kombilatrites) pidamine Veiste kombilatrites pidamisel on igal loomal eraldi puhkeala. Lõaspidamislautadest erineb see sellepoolest, et lõad puuduvad
annaabi.ee 
