pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest. Meie seas on nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Peamiselt kasutatakse meid põllumajanduses ja kaevanduses raske füüsilise töö tegijatena (kuna vabale inimesele peetakse seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ning isegi arstide või õpetajatena. Lisaks haritusele jagatakse meid ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Mina elan maal. Me töötame ning elame viletsates ubrikutes, kus on vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubatakse abielluda, kuid naist ja lapsi hoitakse pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Minu peremees/ omanik on üsna range. Ta on väljamõeldud ka vihmasteks ilmadeks spetsiaalsed tööd (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et mul mitte mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel on töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused on neilgi halvad
plebeide perekonnad rakendasid kõige raskematel töödel orje, Veel olid orjad ka gladiaatorid, kellele määrati 2000 sestertsi väljaõppeks erikoolides või kasarmutes. Amfiteatris võis neid eristada rõivastuse, relvastuse ja võistlusviisi järgi: ühed olid varustatud suure kilbi ja lühikese mõõga (gladiuse’ga), teised võrgu ja kolmhargiga, kolmandad olid saanud nime kiivrile maalitud kala murmo järgi. Kus nad elasid? Majandites töötavad orjad elasid viletsates ubrikutes, kus leidus vaevalt ruumi magamisaemele. Õhtuti koguneti suurde talukööki, ahju ümber. Seal söödi, talvisel ajal tehti käsitööd, seal möödusid ka orja napid puhkehetked. Kes nende ülevaatajad olid? Kuna peremees ei vaevunud alati ise põllutöid juhtima, siis hakkasid orjade tööd suunama villade ja latifundiumide valitsejad. Need olid tavaliselt orjad, kes erilise agarusega ja julmusega teiste orjade suhted püüdsid pälvida peremehe usaldust ning saada vabaks.
söögiportsjonitega (Vana-Rooma inimene, Thébert 2004). Nimesid anti omandile peremehe järgi, nt Quintipor (Quintiuse poiss), kui aga vastava nimega orje oli liialt palju kogunenud, anti nelile lisanimi taime või looma järgi (mõnikord ka orja kodumaa järgi) (Tiidus 1997). Lisaks haritusele võib orje jagada ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Maal töötavad elasid viletsates ubrikutes, kus oli vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubati abielluda, kuid naist ja lapsi hoiti pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Olid väljamõeldud ka spetsiaalsed tööd vihmasteks ilmadeks (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et omandil mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel oli töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused sama halvad mõnikord
annaabi.ee 
