VT1 välj URC2= U R CE1 R R CE3 sis R2 E1 C2 UBE3 E3 E Joon.1.29 Sellises lülituses on võimalik kasutada esimeses astmes madalat lähtetööpunkti, kuna tööpunkti määravaks pingeks ei ole mitte kollektori ja emitteri vaheline pinge, vaid kollektortakisti pingelang, milline on madala tööpunkti puhul väike. Teiseks võimaluseks on kasutada sidestuselemendina ränidioode (joon.1
edasi ja seepärast tuleb esimese astme tööpunkt võimalikult rangelt stabiliseerida. Nagu juba nimetatud, peab lähtetööpunkt olema kõrge, et vältida liiga kõrget kollektorpinge alaliskomponenti. See asjaolu muudab voolutarbe seisukohalt otsese sidestuses võimendi väheökonoomseks, sest toiteallikast tarbitav vool on suur. Sellest saab üle kui kasutada vaheldumisi N-P-N ja P-N-P transistore (joon.7.12.). RE1 CE1 R1 RC1 +E E RE3 CE3 RC3 CS1 Usis VT3 89 VT1 CS2 R2 URC2= UBE3 Uvälj RC2 CE2 RE2 VT2 URC1= UBE2 JOONIS 7.12. Sellises lülituses on võimalik kasutada esimeses astmes madalat lähtetööpunkti, kuna tööpunkti määravaks pingeks ei ole mitte kollektori ja emitteri vaheline pinge, vaid kollektortakisti pingelang, milline on madala tööpunkti puhul väike. Teiseks võimaluseks on kasutada sidestuselemendina ränidioode (joon.7.13), mille
VT1 välj URC2= U R CE1 R R CE3 sis R2 E1 C2 UBE3 E3 E JOONIS 7.12. Sellises lülituses on võimalik kasutada esimeses astmes madalat lähtetööpunkti, kuna tööpunkti määravaks pingeks ei ole mitte kollektori ja emitteri vaheline pinge, vaid kollektortakisti pingelang, milline on madala tööpunkti puhul väike.
annaabi.ee 
