Kõigusoojaste ainevahetus e isaärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Sõltub ümbritsevast temperatuurist-kahepaiksed Pärilikkus -Pärilikkus järglased sarnanevad oma vanematele -Pärilikkuse kandjateks on geenid , mis paiknevad kromosoomides Paljunemisvõime(elutunnus) -Suguline- kudemine,õun,tomati vili, ise tolmlemine. Toimub sugurakkude abil. Rakkudel on võime ühineda. -Mitte suguline- küüslaugu sibul, kartuli mugul, maikellukese risoom, tammetõru, maasika tütartaim. Erilisi rakke ei moodustu. Uus organism Saab alguse ühe vanema keharakkudest. Epiteelkoe rakkude ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskonna mõjutuste eest. Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheaine peaaegu puudb. Organismide eluiga sõltub reageermisest äritusele. Elu tunnused teadvuseta inimese puhul Südame tuksumine,temperatuur(keha), reageerimine ärrituvesele Organiseerituse tase- uurimisobjekt Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA
oktoploidsed (8 komplekti ehk 56 kromosoomiga) või dekaploidsed (10 komplekti ehk 70 kromosoomiga). Üldreeglina on need liigid, millel rohkem kromosoome, vastupidavamad ning kasvatavad suuremad taimed suuremate marjadega. Maasika lehed on kolmetised ja pikkade, kuni 10 cm pikkuste lehevartega. Võsud on roomavad ja vastu maapinda puutudes juurduvad kergesti. Niimoodi ongi neid suhteliselt kerge paljundada: võsu juurdumise kohale kasvab tütartaim ning kui emataime ja tütartaime vaheline võsu läbi lõigata, saab tütartaime ümber istutada. Juurestik on narmaline ja ulatub kuni 25 cm sügavusele. Õielehed on valged, vahel ka kollakad. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õisi tolmeldavad putukad. Maasikad õitsevad Eestis mai lõpust juuli alguseni. 10 Ka maasika (välja arvatud muuluka) vilja nimetatakse maasikaks. Maasikas ei ole mari, vaid koguvili, mis koosneb mahlasest õiepõhjast ja sellele kinnitunud pähklikestest,
· Haiguste vältimiseks kaevata välja kevadel. Siis on võsud lühikesed, 10-20 cm pikkused. 27.04.2016 Marje Kask 61 Juurevõsudega paljundamine 3 · Labidaga kaevates lõigatakse esmalt läbi emataime poolt rõhtjuur, seejärel ümber juurevõsu 5-10 cm kauguselt. · Vaarikatel võib väljakaevamisel tütartaime emataimega ühendava peene juure läbi lõigata. · Astelpajul ja luuviljalistel tuleks aga juurevõsu ümbrus lahti kaevata ja tütartaim emataime jämeda juure küljest lahti lõigata. Nii tehakse emataimele vähem kahju. 27.04.2016 Marje Kask 62 Juurevõsudega paljundamine 5 · Juurevõsu väljakaevamisel tekkiv auk täidetakse mullaga ja tihendatakse tallates, et emataime juurestik ei kuivaks. · Väljakaevatud võsud hoida varjulises kohas vees ämbris vms, et vältida kuivamist. · Väljakaevatud võsud istutada kohe kasvukohta või konteinerisse.
annaabi.ee 
