Kalamaja ajalugu n Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka kõige suurem eeslinn. n Esimest korda mainiti 1421. aastal. n Linnaosas oli juba 15. sajandi keskpaigast oma kirik. n Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal maha põletatud. Pelgulinna ajalugu n 18. sajandil olid selles kandis valdavalt heinamaad ja metsad. n Pelgulinna ilmet rikastavad 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses rajatud lihtsad tööliselamud. Kopli võimsad metsad n Kopli poolsaar, mis kuulus Telliskopli mõisale, oli eriti hinnatud just maastiku poolest. n Kopli maalilistest metsades on kirjutanud ülistava luuletuse Paul Fleming 17. sajandil. n Kopli oli kuni 20. sajandi alguseni tallinlaste üks populaarsemaid puhkekohti. Kopli kalmistu n 18. sajandil rajati Koplisse Oleviste ja Niguliste koguduse kalmistu n Ehitati üle 30 kabeli, mis olid väga detailirohked ja ilusad
Elamistingimused Vabrikute ehitatud tööliselamud jagunevad kolme põhitüüpi: 1) suured kasarmud, neist osa suurte ühiseluruumidega, osa koridorisüsteemilisi ja väikeste korteritega. 2) ridamajad, põhiplaanilt mõisa moonakamajade sarnased, korteritesse väljast eraldi sissepääs. Tihti nimetati pikki ridamaju kasarmuiks. 3) väikemajad, neid ehitati seal, kus töökäsi vajati vähe või kus oskustöölised toodi algul väljastpoolt sisse. Kõige raskemad olid elamistingimused vanades, enne 1870.aastaid ehitatud suurtes kasarmutes. Ruumid olid külmad ja niisked. Niiskust soodustas pesu keetmine toas, sest pesukööki polnud. Õhku rikkuasid välisukse kõrval seisvad lahtised uriinitünnid(uriini koguti vabrikus kalevi pesemiseks ja värvimiseks). Üürnikud püüdsid ise olukorda parandada, jaotades ruume vaheriidega väiksemateks osadeks. Kes kurtis vi kaebas, see kaotas nii korteri kui ka töö. Alles 19.sajandi lõpus, a...
kaks korrust ja katusekorrus, viimasele püüti sageli aga anda kõrge mansardi kuju, mis võimaldas sinna ikkagi praktiliselt terve täiskorruse mahutada. Korterite suurus on kõikuv, enamalt jaolt on see hoonetüüp orienteeritud paremale järjele jõudnud töölisperedele ja kujunevale keskklassile, kuid esineb ka suurte esinduslike kodanlike korteritega maju. Erinevalt tsaariaegsetest elamutest, kus väikeste korteritega tööliselamud ja suurte esinduskorteritega puitkorterelamud hoiti enamasti selgelt lahus, võib nüüd ühest elamust sageli leida ka erineva suurusega kortereid. Ka väiksemad korterid on seda tüüpi elamutes tavaliselt lahendatud moodsamate ja mugavamatena, enamasti on käimla juba igas korteris sees, köögis on kraanikauss voolava veega, vannituba esineb küll enamasti ainult suuremates korterites. Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
