jaolt on see olnud suuremale osale katastroof." Kultuuriline globaliseerumine on nn. maailmakultuuri teke ja lokaalsete kultuurinähtuste ilmumine globaalsele tasandile (hiina köök, telesarjad jms). Kultuurilise globaliseerumisega kaasneb väga palju tagajärgi, mis võivad olla nii head kui ka halvad. Sellega kaasneb näiteks rahvusvaheline kultuurivahetus, kus näiteks venelased saavad nautida Ameerika muusikalist kultuuri, kultuurilisi tavasid nagu näiteks Tänupühad ja palju veel. Sellel kõigel on palju positiivseid aspekte. Vene kultuur muutub mitmepalgelisemaks, laiemaks ja sulanduvamaks. Sulandumuse all mõtlen seda, et välismaistel turistidel on kindlam tunne reisida antud riiki, kuna nad ei pea ära harjuma täielikult uue elukeskkonnaga. Kultuurilise globaliseerumise tagajärjel on tekkinud ülemaailmne keel, praegu tuntud kui Inglise keel. Seda keelt võid kuulda tänapäeval igal kontinendil
tungib ka meie pühadesse, üritatakse siiski aru saada, et jõulud on koosolemise aeg, rahulik kodus-olemise aeg, oma vanemate ja vanavanemate külastamise aeg. Ameerika on võrreldes Eestiga väga suur maa, kus kõrvuti põliselanikega elab palju sisserändajate järglasi. Seepärast ei ole seal eriti ühtseid iidseid rahvakalendri pühasid. Mitmed Ameerikasse rännanud rahvad (iirlased, itaallased jne) peavad ainult neile omaseid pühi. Tänupühad on nende kõigi suur püha. Eestis sellist tähtpäeva ei tähistata, kuid näiteks Halloween on tasapisi jõudmas ka meile. Pisut sarnane on see meie kadri- ja mardipäevale, kui lapsed end maskeerivad ja võõraste uste taga käivad ja n.ö kommi nuruvad. Eestlaste rahvakalendri päevad on kõik seotud maarahva tegemistega, neil päevil läbi viidavad kombed on seotud ikka kas põllutöödega või kariloomadega. Meil on ka mitmed uued tähtpäevad, mis