Maiade usundi keskmes oli nende poolt kõrgele arenguastmele viidud Mesoameerika kaksikkalendrisüsteem ning paljud jumalad, kes arvati kontrollivat aega ja universumit. Väidetavalt jumalad ihaldasid verd ja maia dünastiate ülesanne oli seda neile üleval moel pakkuda. Veri oli maiade jaoks universumit kooshoidvaks mördiks, mis ei lasknud selle lugematuil osadel kosmilise,poliitilise ega sotsiaalse kaosena valla pääseda. Maiadel oli olemas religioosne kalender ehk Tzolkin, jaotuna kahekümneks 13-päevaseks „nädalaks“. Neist „nädalatest“ seondus igaüks kindla jumlause või jumalustega ning igal päeval oli oma jumal või jumalanna. (Nicholas J. Saunders 2007: 83-84). Maiad nagu ka teised Mesoameerika rahvad jagasid ühist maailmavaadet, mis nägi hingejõudu ja esivanemate väge 1 kõigis loodusnähtustes puudest veeni, pilvedest koobasteni jne. Maiade vägagi iseloomulik
Oli kaks võistkonda (vahel kaotajameeskond ohverdati), kes kandsid kaitserõivaid. Pall tuli ajada läbi seinale kinnitatud rünga, ilmselt käsi kasutamata: täpsed reeglid pole teada. Pallimängul oli kosmoloogiline tähendus see oli maailmapuu ja maisi taastootmine. Maiade maailmapilt on tsükliline. Tsüklis oli väga oluline 52 aastane periood. Maiadel oli kahekümnendsüsteem (põhiarvud on 1, 20, 400, 8000). Selle peale on üles ehitatud ka rituaalkalender (tzolkin), mis koosnes kolmeteistkümnest kahekümnest (kolmteist oli ülalilma kihistuste arva), seega kolmteist korda kakskümmend päeva). Maiad kasutasid ka päikesekalendrit, mis oli samuti koostatud 20 päevastest tsüklitest, millele lisandus veel 5 päeva aasta lõpus (need olid väga halvad ja ohtlikud päevad). Kalendrite alguspäevad ühtivad 52 aasta järel. Maiadel oli ka nn pikk ajaarvestus, mis oli lineaarne. See algas maisi loomisega (11. august 3114
annaabi.ee 
