Läbiränne kestab detsembrini. Kevadrändel viibivad aprilli esimesel poolel.(T. Randla, 1976) Eestis pesitseb mõni harv paar, kui sedagi.(eoy.ee) Kaklaste liigirikkusest Rootsis Rootsis on 11 liiki kaklasi: Habekakk Strix nebulosa, Händkakk Strix uralensis, Karvasjalg- kakk e. laanekakk Aegolius funereus, Kassikakk+ Bubo bubo, Kodukakk Strix aluco, Kõrvukräts Asio otus, Lumekakk Nyctea scandiaca, Sooräts Asio flammeus, Värbräts Glaucidium passerinum, Loorkakk Tyto alba, Vöötkakk Surnia ulula. Tutvustame siinkohal neist mõnede arvukust Rootsis: Kassikakk ehk öökakk: Kassikakk on suurim Rootsi kaklane. Kassikakk on Rootsis looduskaitse all. Kassikaku liigi vähenemise algas 1950-ndatel ja 60-ndatel. See oli eelkõige tingitud keskonda järjest enam sattuvate toksiinide pärast. 60-ndatel hakkas Rootsi enam tähelepanu pöörama kassikakule.(nordensark.se) 1960 sai alguse esimene kaklaste liiki kaitsev projekt. See hõlmas
.................................................... 6 Kanakull (Accipiter gentilis)........................................................................................................... 6 Hiireviu (Buteo buteo).................................................................................................................... 7 Kodukakk (Strix aluco) ................................................................................................................. 7 Loorkakk (Tyto alba Brehm).......................................................................................................... 7 Kokkuvõte........................................................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................... 10 ~2~
Selle võnkumise erinevuse järgi saabki kala närvisüsteem teada, milliste helidega on tegemist. Lindude, reptiilide ja imetajate kuulmine. Loomad, kes kasutavad kuulmist saagi leidmiselt (nahkhiired, kakud, delfiinid), on tundliku kuulmismeelega ja täpse asukohamääramisvõimega. Kakkude hea ruumiline kuulmine tuleneb nende väliskõrva ehitusest. Kõrv avaneb ettepoole, koonusekujulisse alasse, mille helisi koondavat kuju rõhutab veelgi sulgede asetus. Loorkakul (Tyto alba) on üks kõrvaava ülevalpool pea rõhttelge ning teine allpool rõhttelge. Selline ebasümmeetria võimaldab tal saaklooma asukohta ka vertikaaltasandil eristada. Konnadel piirdub kuulmine kuni 4 kHz-liste helidega, linnud ja reptiilid kuulevad helisid kuni 12 kHz, imetajate seas ulatub kuulmislävi maksimaalselt kuni 150 kHz. Seal kõrgemas spektriosas on näiteks nahkhiired ja hammasvaalad. Nii kõrgete helide kuulmine on seotud kajalokatsiooniga
annaabi.ee 
