kasutatakse kas apatogeenseid voi atenueeritud viiruseid voi baktereid voi bakterite plasmiide. Plasmiidide kasutamise korral on oigem konelda DNA-vaktsineerimisest, kuna geenikandja ei ole elusorganism, vaid uksnes DNA-molekul. Nii inimese kui loomade viiruste vastaste vaktsiinide loomisel on sagedamini kasutatav vektor vaktsiinia viirus-atenueeeritud rougeviirus, tanu oma lihtsale struktuurile. Bakteritest on vektorina kasutatud Salmonella typhimuriumi atenueeritud tuvesid. Veterinaarias on kasutusel kaks metsloomadel kasutatavat marutaudivaktsiini, kus vektorina on kasutatud vaktsiinia viirust. DNA-vaktsineerimine Vektor-vaktsiini korral paljuneb vektorina talitlev mikroob organismis ja tema genoomis on ekspresseritud ka geenid, mis produtseerivad mone patogeeni antigeene. Seevastu DNA-vaktsineerimise korral viiakse organismi vaid rekombinantseid plasmiide.
puhastamisele ja toiduainete töötlemisele rõhku ei panda. Eestis 2003 aastal ei olnud kõhutüüfuse juhte. 2. Salmonelloos e. Salmonella-enteriit e. enterokoliit. Tekitavad S. typhimurium ja S. enteritidis. See on maailmas levinuim Salmonella-infektsioon. Bakterid esinevad sooleepiteelis (jäävad epiteelirakkudesse) ja verre ei tungi. Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kui organismi satub piisavalt Salmonella typhimuriumi rakke, siis hakkavad nad sooles paljunema ja ca 12-24 tunni pärast ilmnevad külmavärinad, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, alakõhu krambid, palavik, mis kestavad 2-5 päeva. Kõhulahtisust põhjustab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. NB! Salmonella esineb praktiliselt kõikide loomade sooles. Liha saastumine Salmonellaga võib olla tingitud salmonelloosihaigetest loomadest/ lindudest, aga liha võib fekaalidega saastuda ka töötlemise käigus
DNA polümeraasi korrigeeriv aktiivsus võib kaduda ka näiteks mutantsete tRNA-de tõttu, mis põhjustavad teatud koodoni puhul vale aminohappe lülitumist polüpeptiidi. Eristatakse geneetiliselt fikseeritud mutaatorfenotüüpi ja ajutist mutaatorfenotüüpi e. hüpermutabiilset seisundit. Päranduv mutaatorfenotüüp. E. coli puhul on kirjeldatud 30 geeni, mille defektsus põhjustab mutaatorfenotüüpi. Mutaatorid tekivad sagedusega 10-5. Samas on E. coli ja Salmonella typhimuriumi looduslikes isolaatides leitud 1-3% mutaatoreid, mis näitab, et looduslikes tingimustes, kus keskkonnatingimused alatasa muutuvad, võib mutaatorfenotüüp, kuigi sellega kaasneb ka kahjulike mutatsioonide akumuleerumise oht, olla teatud olukorras rakkudele kasulik. Mutaatorite hulk tõuseb populatsioonis olukorras, kus bakterid on tugva selektiivse surve all ja kus eelise saavad rakud, milles on toimunud mitu mutatsiooni. Tegelikult võib siin rääkida mutaatoralleeli n.ö
testimiseks. See meetod põhineb bakterite histidiini suhtes auksotroofsete mutantide reverteerumissageduste mõõtmisel tingimustes, kus bakterite kasvukeskkonda on lisatud uuritavaid kemikaale. Mida mutageensem on kemikaal, seda suuremal hulgal tekib bakteripopulatsiooni revertante (bakterirakke, kes on võimelised kolooniaid moodustama histidiini-vabas keskkonnas). Salmonella typhimuriumi puhul on genereeritud terve rida erinevaid histidiini suhtes auksotroofseid mutante, mis kannavad kas transitsioone, transversioone või raaminihke-mutatsioone. Kuna paljud kemikaalid on mutageensed vaid replitseeruva DNA korral, lisatakse bakterite kasvukeskkonda vähesel määral ka histidiini, et rakud saaksid mõned korrad jaguneda, samas aga mitte piisavalt vähe, et ei moodustuks söötmel nähtavaid kolooniaid. Nii testiti läbi tuhandeid erinevaid kemikaale.
testimiseks. See meetod põhineb bakterite histidiini suhtes auksotroofsete mutantide reverteerumissageduste mõõtmisel tingimustes, kus bakterite kasvukeskkonda on lisatud uuritavaid kemikaale. Mida mutageensem on kemikaal, seda suuremal hulgal tekib bakteripopulatsiooni revertante (bakterirakke, kes on võimelised kolooniaid moodustama histidiini-vabas keskkonnas). Salmonella typhimuriumi puhul on genereeritud terve rida erinevaid histidiini suhtes auksotroofseid mutante, mis kannavad kas transitsioone, transversioone või raaminihke-mutatsioone. Kuna paljud kemikaalid on mutageensed vaid replitseeruva DNA korral, lisatakse bakterite kasvukeskkonda vähesel määral ka histidiini, et rakud saaksid mõned korrad jaguneda, samas aga mitte piisavalt vähe, et ei moodustuks söötmel nähtavaid kolooniaid. Nii testiti läbi tuhandeid erinevaid kemikaale.
annaabi.ee 
