kontaktidega valitsevas võimus. Lisaks oli zaibatsude kontroll äritegevusele nii totaalne, et nemad otsustasid uute toodete müügile tuleku ja võimalike hindade üle. Seega ei eksisteerinud läänemaailmale omast konkurentsi ning nõudluse-pakkumise tagajärel välja kujunevat tasakaaluhinda. Seetõttu ei saanud USA tolereerida senise süsteemi taastamist ning Jaapani majandus kaasati USA president Franklin Delano Roosevelti monopolide vastasest sõtta. (Twomey) Kuna Jaapan oli oma kapitali sõjaga kaotanud ning neil puudusid sisemised ressursid majanduse uuesti loomiseks, siis tuli selleks kasutada välismaiseid laene ning välisinvestorite abi. Kuivõrd Jaapani ühiskond oli aga endiselt mõjutatud varasemast tugevalt protektsioniistlikust süsteemist ning Teise maailmasõja tulemusena olid maailmas väga paljud riigid olukorras, kus oli vaja välisabi, siis oli sisuliselt ainukeseks laenu pakkujaks jällegi riigi üle võimu tol ajal omanud USA
küllaga, kuid kahjuks autor seda keelt ei valda. Siis tulebki loota, et ilmuks mõni emakeelne keiretsut tutvustav artikkel ja lisanduks inglise keelseid artikleid ka jaapanlaste seisukohast. 11 Kasutatud allikad 1. Economist (2009) Keiretsu. Kättesaadav: https://www.economist.com/node/14299720, 27.märts 2018. 2. Wikipedia (2018) Keiretsu. Kättesaadav: https://en.wikipedia.org/wiki/Keiretsu, 27. märts 2018. 3. Twomey, B. (2018) Understanding Japanese Keiretsu. Kättesaadav: https://www.investopedia.com/articles/economics/09/japanese-keiretsu.asp, 27. märts 2018. 4. Jancer, M. (2016) How Eight Conglomerates Dominate Japanese Industry. Kättesaadav: https://www.smithsonianmag.com/innovation/how-eight-conglomerates-dominate-japanese- industry-180960356/, 27. märts 2018. 5. Tech-FAQ. What is Keiretsu? Kättesaadav: http://www.tech-faq.com/keiretsu.html, 27. märts
annaabi.ee 
