Loodi 45 rahvuskülanõukogu ning 1931 moodustati nende baasil neli rahvusrajooni (Lihhoslavl, Tolmatsi, Rameski, Maksatihha). 1935 lisandus Kozlovo rahvusrajoon. 1931 võeti kasutusele ladina tähestikul põhinev tverikarjala kirjakeel, avati karjalakeelne õpetajate seminar Lihhoslavlis ning karjala keelest sai õppeaine kohalikes koolides. Ilmuma hakkas karjalakeelne ajaleht Kolhozoin puoleh (hiljem Karjalan tozi). 1937 liideti 5 rahvusrajooni tverikarjala rahvusringkonnaks. Tverikarjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. 58% neist jäid rahvusringkonna piiresse ning moodustasid umbes 54% selle elanikest. Väljapoole ringkonna piire jäänud tverikarjalased jäid aga rahvuslik-kultuuriliste õigusteta. 1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud kirillitsal põhinev ning vene laenudest kubisev karjala kirjakeel. See uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveri
moodustati nende baasil neli rahvusrajooni (Lihhoslavl, Tolmatsi, Rameski, Maksatihha). 1935 lisandus Kozlovo rahvusrajoon. 1931 võeti kasutusele ladina 8 tähestikul põhinev tverikarjala kirjakeel, avati karjalakeelne õpetajate seminar Lihhoslavlis ning karjala keelest sai õppeaine kohalikes koolides. Ilmuma hakkas karjalakeelne ajaleht Kolhozoin puoleh (hiljem Karjalan tozi). 1937 liideti 5 rahvusrajooni tverikarjala rahvusringkonnaks. Tverikarjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. 58% neist jäid rahvusringkonna piiresse ning moodustasid umbes 54% selle elanikest. Väljapoole ringkonna piire jäänud tverikarjalased jäid aga rahvuslik-kultuuriliste õigusteta. 11 1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud kirillitsal põhinev ning vene laenudest kubisev karjala kirjakeel. See uus kirjakeel võeti