kui ka 4-jalgsed järid. ratastega voodeid. Kirikukappidel kaanega. Kirstus toimumist. meenutati hoiti oma maist teatritseene. Kapil oli vara,tavaliselt tvaliselt paar riiulit. suurema kirstu kõrval hulk väikeseid kirste, mida sai kasutada ka
Leidub tähti, mis suuruselt ei ületa Maad valged kääbused ja leidub ka tphutu suuri tähti, milles mahuks vabalt Marsi orbiit. Selliseid tähit nimetatakse mullideks, sest tähtede masside suhteliselt väikesest erinevusest järeldub, et väga suure raadiuse korral peab tähe keskmine tihedus olema kaduvväike. Keemilise koostise poolest kujutavad tähed endast tvaliselt vesiniku ja heeliumiplasmat ioniseeritud faas, mille igas ruumalaelemendis sisaldub võrdne hulk elektrone ja positiivseid ioone.Teisi elemente leidub neis tühiste lisanditena. Tähe väliskihi ligikaudne keemiline koostis: 10000 vesinikuaatomi kohta 1000 heeliumiaatomit, 5 hapnikuaatomit, 2 lämmastikuaatomit, 1 süsinikuaatom ja 0,3 raua aatomit. Ülejäänud elementide sisaldus on veelgi väiksem. Tähtede evolutsioon
Järk-järgult tekkis ka koolue, kus anti mõne teise valdkonna, näiteks õiguse- või arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks ka käsitööliste ja kaupmeeste puhul. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said. Rajati ka ametikoole e abakusekoole, kus pöörati tähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Osa õppetööst toimus tvaliselt õpilaste emakeeles(, kuigi ladina keel oli programmis). Vanimad ülikoolid-Kõige varasemad ülikoolid tekkis Itaalias. Salernos oli uba X saj arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamai arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis XI-XII saj vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. See kool püsis Euroopas tähtsaima õigusteaduse keskusena ka edasipidi. Pariisi ülikool tekkis XII saj
annaabi.ee 
