Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel: - haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel; - asutuse initsiatiivil menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut, enamasti on selleks puudutatud isikute tedvitamine menetluse algatamisest. Taotluse esitamine on tvaline seal, kus isik soovib riigilt saada mingit hüve või soodustust, nt kauplemisluba, ametnikuna teenistusse võtmist, detailplaneeringu algatamist või pensioni. Asutuse initsiatiiv on reegliks seal, kus menetluse eesmörgiks on isikule kohustuste või keeldude pealepanel, seniste õiguste piiramine, sanktsioneerimine või summi kasutamine nt ehitusjärelevalve poolt ebaseaduslike ehitise lammutamise ettekirjutuse tehemine või kauplemisloa kehtetuks tunnistamine.
iseloomulikult habras. Õhus on püsiv, reag akt halogeenidaga. Enamike metallidega sulatamisel tekivad antimoniidid. Ühendites on o.a taval.: -3. 3, 5. Kasutamine- sulamite tugevdamiseks., akuplaadid, trükiplaadid. Vismut(Bi)- Berzelsius, 1819. looduses aint 1 isotoop. Haruldane,kuid looduses ka lihtainena. On hõbevalge roosaka läikega metall, tahkumisle ruumala suureneb. Kuivas õhus püsiv, niiskes tekib pruunikas oksiidikiht. Ei reag.: H2, C, N2, Si-ga. Tvaline o.a on 3. Toodetakse Pb või Cu maakidest kõrvalproduktina. Kasut kergsulavates sulamites. 16.rühm: O S Se Te Po -->ühendite püsivus väh, happelised om kasv Hapnik(O)- puhtal kujul O2 Priestly, Scheele. Levinuim element looduses. Looduslik O2: 3stab isotoobi segu, osaleb hingamis ja põlemisprotsesis. Neli allotroopi: O, O 2, O3, O4. Keemiliselt on O2 väga aktiivne. , moodustab ühendeid pea kõigi elemenetidega. Enamasti osüdeerija. Saadakse vee elektrolüüsil
oma staatust. Kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see olema tema arvates niisama ilmne kui teistele. Suhtlemise probleemid. Erinevad seisukohad org.või selle osade eesmärkidest, muudatuste vajalikkusest, teostamise viisidest. Isikutevahelise konflikti tõenäosus on suurem, kui ühe töötaja tegevus oleneb teise tegevusest. Rühmade vahelised konfliktid on org. Tvaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Tekkepõhjused- tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad eesmärkidest, grupilojaalsus- oma rühma paremakspidamine, võistlus piiratud ressursside eest, rühmade vastastikune tööalane sõltuvus. Rühmadevaheline konflikt võib olla konstruktiivne, soodust. Rühmade vahelist võistlust ja motiveerides liikmeid paremini töötama. Suhteid lõhkuvate e.
annaabi.ee 
