Võrdlevad sõnad WIE ja ALS mõlemad tähendavad KUI Kasutamine: WIE – kasutatakse siis kui on algvõrre ALS – kasutatakse siis kui on keskvõrre Guten Tag – Head Päeva Hallo – Tere Auf Wiedersehen – Nägemiseni Tschüss – tsau (ametlik) Willkommen - Teretulemast Ich heisse – minu nimi on (mind kutsutakse/ mitte otsene tõlge) Mein Name ist – minu nimi on Ich bin – ma olen Lernen – Õppima Sich Vorstellen – Ennast esitlema/tuvustama Warum? – Miks? Wann? – Millal? Woher? – Kust? Wo? – Kus? Wie? – Kuidas? Wer? – Kes? Was? – Mis? / Mida? Sind Sie Frau K? – Kas te olete proua K? Deutschland – Saksamaa Estland – Eestimaa Deutsch – Saksa keel Estnisch – Eesti keel Herr – Härra Frau – proua Is – kuskil Nah – kuskile Aus – Kuskilt Gleich – Kohe Natürlich – Loomulikult Kommen – tulema/pärit olema Sprechen – Rääkima Ja – jah Nein - Ei
omavalitsuses kui majanduselus. Talude pärisekostimine (algas u 1850-ndatel) Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest. Suurimaks tuluallikaks oli Põhja-Eesti talurahvale kartulikasvatus Üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse, mis pidid talurahva hulgas eesrindlikku põllupidamist tuvustama. Laevaehitus ja meresõit Peamisteks laevaheitus keskusteks kujunesid Häädemeeste ja Laahemaa- ehitati peamiselt purjekaid Seilati Riiga (kive ja küttepuitu), Peterburi (kirpsi), sõideti ka Soome Rootsi vahet. Metskaptenid- ilma hariduseta meremehed- Enn Uuetoa. Suurim sissetulek tuli salakaubandusest- soome anti vilja, saadi soola mis 4 korda eestis kallim oli.
annaabi.ee 
