aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvelolek Paljude kiskjate puhul sõltub nende rünnaku edukus üllatusefektist. Kui eeldatav ohver märkab vaenlast piisavalt vara, suudab ta põgeneda või end kaitsta. Kanakulli rünnakud üksikutele tuvidele või väikestele salkadele on tavaliselt edukamad kui rünnakud suurtele tuvisalkadele (joonis 6.3a). Miks? Mida suurem on tuvisalk, seda kaugemalt märkavad nad ründavat kulli ja põgenevad (joonis 6.3b). Põhjus peitub järgmises. Oletagem, et iga tuvi tõstab toitudes aeg-ajalt pea, et vaadata, kas vahepeal ei ole nähtavale ilmunud vaenlast. Mida suurem on salk, seda suurem on tõenäosus, et keegi tõstab pea just sel momendil, kui kull nähtavale ilmub. Kui see tuvi siis lendu sööstab, järgnevad teised talle viivitamatult. Seega kasvab koos grupi suurusega grupi valveloleku tase.
Näiteks kõik termiidid ja sipelgad ning paljud mesilased, herilased ning paljud sõralised. Grupieluviisi tekkimise ja loomade sellise käitumise uurimisega tegeleb sotsiobioloogia. 47. Millised rühmad on grupilise eluviisiga? 48. Sotsiaalse eluviisi eelised? Väiksem kiskluse risk Katsed kaelustuvidega (Columba palumbus) näitasid, et mida suurem on toituvate lindude salk, seda varem märgati lähenevat pistrikku ja pistriku rünnakud muutusid suurte gruppide puhul edutuks. Mida suurem on tuvisalk, seda rohkem on seal linde, kes tegelevad ümbruse jälgimisega ja seda varem annavad nad keskeltläbi teistele hoiatuse. Kollektiivne kaitse Suurem rühm ka nõrku loomi voib suuta end vaenlase eest kaitsta. Eriti tugevad on selles sotsiaalsed putukad. Mõnel putukaruhmal (sipelgad, termiidid) on isegi pesakonnas sellele tööle spetsialiseerunud klass (sõdurid). Teine tuntud grupiline kaitseviis on teada muskusveistelt, kes kaitsevad end huntide eest moodustades tiheda ringi, mille sees on
annaabi.ee 
