vahele asetatud krutsifiks. Sajandi teisel veerandil võlvisid Tallinna meistrid uuesti pikihoone. Ühelööviline pikihoone muudeti nüüd 2-lööviliseks. Vööndkaarte profiil ja 8-tahulised piilarid matkivad Tallinna 15 saj. alguskümnendil kujunenud eeskujusid. Piilarireljeefid, kus naiivse saamatusega on kujutatud inimest ähvardava nn. metsiku jahi motiivistik ja selle skolastilise vastandina paradiisilikku rahu sümboliseeriv tuvipaar viinapuulehestikus. Keila kirik: Ehitati 14 saj. teisel poolel Tallinna-Haapsalu vana maantee tähtsamal ristil. See on praegusest pikihoonest koosnev lihtne 4-nurkne ehitis, millel puudusid võlvid ja ilmselt ka kooriruum. Ta oli kaitseehitis ning seetõttu puudusid põhiseinas aknad. ja lääneportaali kaitseks oli 4-tahuline viilutorn, mis toetub fassaadist eenduvaile konsoolidele. 15. ja 16 saj ehitati kirikule avar
millal jõuan pärale?" Päike paistab palavalt, Jaan peab käima käbedalt, siis vast õhtuks jõuab ka Tsilgasse ta kõndida. ,,Oh, mu Tsilga, Tsilgake, tee on pikk ja vaevane!" METSATALU TAAT JA HALDJAS Oli mets ja metsas talu, talus elas vanataat, püüdis metsajärvest kalu, haris väikest põllumaad. Elas nõnda juba kaua, ei tal olnud naist, ei last. Ise keetis, kattis laua, pesuvee tõi allikast. Taadil olid kukk ja kana, valge kits ja tuvipaar, laut ja hurtsik õige vana, ait ja aida taga saar. Saar ei olnud tavaline, nagu metsas näeme neid: oli sajaharuline, pisioksi tuhandeid. Samutigi väga kõrge oli kummaline saar. Oli juhtund kokkupõrge pilvedega korda paar. Selle saare tüves aga elas haldjas imelik, pika valge habemega, nina suur ja kõverik. Ega teda keegi näinud päevavalgel iialgi, ei ta tüvest väljas käinud pimedatel öödelgi. Ainult vahel enne koitu, siis, kui udu kattis maad,