Eesti häälikusüsteemi areng. Karlep (Psühholingvistika ja emakeeleõpetus) Kõigepealt omandatakse kons-vok kontrast, seejärel kergemini ja hiljem raskemini artikuleeritavad häälikud. Kõige raskem on eesti lastele r, rasked on ka s, l, k ja õ. k: mõnedel lastel väga varakult, teistel viimase konsonandina. Võimalikud probleemid: - h. puudumine, - h. asendamine e substitutsioon (üldlevinud ja individuaalsed substituudid) [Sandril t s-i asemel näit tuvila], - h.-te segistamine, - h. moonutamine [r]. Suht vähe on eesti keeles häälikute segistamist, sest meil puuduvad rasked kontrastid (näit susisevate häälikute või helilise- helitu kontrast). Segistatakse r-l, t-k ja mõningaid teisi [v-r Sandril vävar, st metatees]. Substituudid on normaalse arengu korral akustiliselt erinevad, artikulatoorselt lähedased. Väärarengut osutavad sellised substituudid, mis on akustiliselt lähedased. EE keele põhjal eelnevale lisaks (E. Lepik)
M. Tsehhov ja Craig: geniaalse kunstniku teadvuses sündinud lavakuju on täiuslikum kui inimene (Tsehhiv kui Craigi ülimarioneti täiuslikem kehastus) Meierhold: näitleja on alati lavakujust kõrgemal. Tairov: lavakuju vaid ettekäändeks näitleja eneseavamisel. Vahtangov: näitleja psüühiline impulss täidab lavakuju poolt pakutud vormi. 39) Jaques Copeau Tuvi on tema sümbol, sest tema teatrinimi oli Vana Tuvila. Teatrijuht ja teoreetiliste artiklite autor. Alguses oli kriitik, hiljem produtsent, teatrijuht ja lavastaja. Sai kirjandusajakirja ,,La Nouvelle Revue francaise" asutajaks (kõige mõjukam ajakiri tollal). Oli mõjutatud Craigi ja Appia ideedest. Ta oli veendunud, et lavastaja on tõeline kunstnik. Rõhutas lavastaja autonoomsust. Terviklikkuse idee. 1913 asutas Vana Tuvila teatri. Sellest sai prantsuse uue teatrikunsti sümbol. 1913-1924 töötas katkestustega (I ms ajal kinni)
annaabi.ee 
