39006166526 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Võrumaa, Varstu vald, Tagakolga küla Mobiil: 56743237 AVALDUS Palun lubada mind Ain Tuvikest Pärnumaa Kutsehariduskeskuses toimuvatele eksamitele (matemaatika,eestikeele ja kutseeksamitele). /Ain Tuvikene Pärnu 13.mai 2009 5 Hansapank Pallasti 28 13. mai 10001 TALLINN VOLIKIRI Mina Elli Taal luban alates tänasest( 13.mai)volitusega võtta välja oma pojapojal Ain Tuvikesel oma hansapanga kontolt 228764639253 minu pensioni . Volikiri kehtib kuni 29
Vesi ulatus nii kõrgele, et Noa laev oli mäe tippudest kõrgemal. 150 päeva pärast vesi hakkas alla poole langema ja 7. Kuu 17.päeval jäi Noa laev Araradi mäe külge. Ainult 10.kuu 1.päeval said mägede tippud nähtavamaks. Noa otsustas oodata veel 40 päeva, pärast aga saatis varese, elamiseks sobiva kuiva kohta otsima. Kolm korda oli vares tagasi tulnud, ilma mingi märgita ja otsustas Noa tuvikest saata. Esimene kord tuvike nagu vareski tuli tagasi märgita, kuid teine kord, tõi ta õlipuu lehte noka vahel, kolmas kord aga leidis tuvi elamiseks kuiva paiga. Noa läks laeva pealt maha, tõi maale loomi ja lindu ning tema järeltulijad asustasid maad. Täpselt pärast, kui Noa laevast maha tuli, ehitas ta Jumalale templi ja tegi ohvri, mille peale Jumal lubas teha korda maailma ja enam mitte kunagi tekkitada veeuputusi maa peal. Selleks, et
Uurimistöö probleemküsimus ongi, missugune on antud veehoidla vee kvaliteet? Töö eesmärgiks on uurida Undi paisjärve hüdrobioloogilist seisundit ja autoripoolne hüpotees on, et Undi veehoidla vesi on tugevasti eutrofeerunud. Veeproovide võtmiseks ja näitude mõõtmiseks uurimistöö tarvis laenutas autor aparatuuri Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusest. Siinjuures autor tänabki hüdrobioloogiateadur Lea Tuvikest mõõteriistade eest ja hüdrobioloogia magistranti Kristel Pankseppa, kes määras veeproovidest fütoplanktoni indikaatorliigid. Tänan ka vastuste eest Vello Sulakatkot, kes andis väärtuslikku informatsiooni paisjärvede rajamise kohta. 3 1. MATERJAL JA METOODIKA Uurimistöö tarbeks on autor Undi veehoidlast võtnud veeproove aastaringselt
kasvukohatüüp), soometsade puhul kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks madalsoo kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada. Tänan kolleege Külle Viksi, Ivi Põntsonit, Maila Talvet, Ell Tuvikest, Vello Keppartit ja Jaanus Järsi, kes aitasid kaasa õppevahendi valmimisele. Koostaja METSABOTAANIKA I ARUMETSADE KLASS 2 Arumetsade klassi kuuluvad mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või selle tüsedus looduslikult ei ületa 30 cm (kuivendatult 25 cm). 1. LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Loometsad kasvavad õhukestel huumusrikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kuju-
annaabi.ee 
