lapsevanemate ja spetsialistidega koostööd, on andeka lapse äratundmine tõenäoline. Vastasel juhul võivad lapsed aga jäädagi valede ,,siltide" või diagnoosidega, mis on lapse arengu ja heaolu seisukohalt väga kahjulik. 3.2.3. Testid ja skaalad Kui esimene jälgimise/vaatlemise samm on astutud ning piisavalt infot lapse kohta kogutud, saab edasi liikuda erinevate testide juurde, mis andekuse määratlemisel suureks abiks on. Vaimsete võimete üldtuntud tuvastusviisiks on intelligentsustestid (IQ-testid). Kui lapse intelligentsuskvoot on normeeritud andmete järgi 120-130 (10-2% populatsioonist), siis hinnatakse ta andekaks ning selline laps võiks väärida hariduslikku eritähelepanu. (Sepp, 2010, 62.) Intelligentsustestide puhul on aga miinuspooled, mida tuleb meeles pidada: 1) teste 12 läbi viia ja tõlgendada saavad ainult litsentseeritud spetsialistid, mis tähendab, et igas koolis
Kooliteed alustavad tüdrukud saavutavad on ka vastupidiseid näiteid, et andekad on olnud pigem nii-öelda hilised intelligentsustestides küpsejad (Stroeger, 2006/2009). Seetõttu peetakse kindlamaks markeriks paremaid tulemusi pigem huvi avaldumist, kusjuures kindlasti tuleb arvesse võtta, kas laps on verbaalset võimekust mõõtvates ülesannetes arenenud tema võimeid toetavas keskkonnas. ja poisid ruumilist in- Vaimsete võimete üldtuntud tuvastusviisiks on intelligentsustestid. telligentsust nõudvates Kui lapse intelligentsuskvoot on normeeritud andmete järgi 120–130 ülesannetes. Üldises (10–2% populatsioonist), siis hinnatakse ta andekaks ning selline laps andekuses erinevust ei ilmne. võiks väärida hariduslikku eritähelepanu. Testide kasutus ja tõlgendamine nõuab aga spetsiaalse koolitusega litsentseeritud psühholoogi oskusi, seega
annaabi.ee 
