Kaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse avalikult kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Riigikohtu 77 halduskohtukolleegiumi kui kassatsiooniinstantsi puhul tuleb arvestada asjaolu, et ta kontrollib ringkonnakohtu otsuseid üksnes vormilisest küljest. See tähendab seda, et ta hindab: 1) kas on õigesti rakendatud materiaalõiguse norme; 2) kas on kinni peetud kohtumenetluse seaduse nõuetest. Seega toimub siin ringkonnakohtu poolt tuvastatu ümbertuvastamine ainult vormilisest küljest lähtudes. Seetõttu ei tee Riigikohtu halduskohtukolleegium reeglina ka uut otsust asja uueks arutamiseks ringkonnakohtusse saatmata. Seda tehakse üksnes siis, kui asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda või neile apellatsioonis antud hinnangut muuta. Riigikohtu halduskolleegiumi ülesandeks ei ole vastavate asjaolude sisuline tuvastamine, s.t. et siin
Kaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse avalikult kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Riigikohtu 77 halduskohtukolleegiumi kui kassatsiooniinstantsi puhul tuleb arvestada asjaolu, et ta kontrollib ringkonnakohtu otsuseid üksnes vormilisest küljest. See tähendab seda, et ta hindab: 1) kas on õigesti rakendatud materiaalõiguse norme; 2) kas on kinni peetud kohtumenetluse seaduse nõuetest. Seega toimub siin ringkonnakohtu poolt tuvastatu ümbertuvastamine ainult vormilisest küljest lähtudes. Seetõttu ei tee Riigikohtu halduskohtukolleegium reeglina ka uut otsust asja uueks arutamiseks ringkonnakohtusse saatmata. Seda tehakse üksnes siis, kui asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda või neile apellatsioonis antud hinnangut muuta. Riigikohtu halduskolleegiumi ülesandeks ei ole vastavate asjaolude sisuline tuvastamine, s.t. et siin
näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise käiku puudutavad küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 10). Tunnistajana ei saa käsitada isikut, kellel pole puutumust kuriteosündmuse ega süüdistatavaga. Politseiametnik R. S. andis tunnistajana ütlusi menetlustoimingu, s.t läbiotsimise, kohta, mille juures ta ei viibinud ja millega seonduvaid asjaolusid sai ta ringkonnakohtu otsusega tuvastatu kohaselt tajuda vaid kriminaalasja materjali vahendusel. Seetõttu ei ole kohtuotsuse rajamine sellise tunnistaja ütlustele läbiotsimise käiku puudutavas osas õigustatud. ...lisaks kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele on menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine võimalik kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas, kontrollimaks hilisema menetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9
annaabi.ee 
