Minu lapsepõlve kodud, ,,Külatänaval" Väikese Kiisajärve kõrgel kaldal asu reas 7-8 talu. See oli Kiisaküla, kus elasin neli aastat Oro talus, käies suvel karjas ja talvel Vanaküla vallakoolis. Pikki Kiisaküla käis tee, mis oli ühtlasi küla karjatänavaks, lai ja söödine, tallatud küla karjadest. See karjatänav, piiratud vanaaegsest viltuaiast, oli meie, karjapoiste mänguplats. Kogunes poistekari sinna lõunavahel, tunniks-paariks, istus murule aia äärde, lõi käratsedes ,,tuusa", nagu nimetasime kaardimängu, heitis ketast, mis lõigati lihtsalt paraja paku otsast, käis palavail päevil Kiisajärves ,,paju all" suplemas ja noris üksteisega väikest tüli. Kasutatud kirjandus http://lib.werro.ee/index.php? option=com_content&view=category&layout=blog&id=6&Itemid=16 http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra http://lib.werro.ee/index.php/jaan-vahtra.html Põlvamaa luule, Põlva 1999, lk 65-66
· 81 alaealiste komisjoni otsusel suunatut (Allikas: M.Runno, 2011) Eduka rehabilitatsiooni võtmeküsimused: · Kuidas pakkuda kliendile tuge ja jõustada nii et ta seda ka tunneb? · Kuidas saavutada kättesaadavate (rehabilitatsiooni)teenuste omavahelist sidusust ja ajastust nii, et need vastaksid inimese füüsilistele, vaimsetele ja sotsiaalsetele vajadustele? Mati Tuusa, 2009 Klienditöö rehabilitatsioonis: Mati Tuusa, 2009 on toonud välja 3 võimalikku klienditöö mudelit, mida on asjakohane rakendada ka rehabilitatsioonis: 1. Eksperdi-keskne lähenemine 2. Kliendi-keskne lähenemine 3. Dialoogiline suhe/ orienteerumine dialoogile I. Eksperdi-keskne lähenemine Seda iseloomustavad järgmised asjaolud: · Eksperdil on autoriteet, tal on positsioon. 37
annaabi.ee 
