Vee läbivoolul põhinev ja vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus Vee läbivoolul põhinevad sumbakasvatus, tiikides kasvatamine jne. Puuduseks on jäätumine talvel ja seega ei ole see Eestis väga efektiivne Vee korduvkasutusega süsteemi iseloomustab kontrollitavus, jälgitavus, sõltumatus piirkonnast. Vesi filtreeritakse, lisatakse puudujäänud komponendid, eemaldatakse sõnnik jne. Kaaviari saadakse peamiselt tuurlastelt – tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt Kalamari ja niisk – emased ja isased sugurakud Kalakasvatus Eestis kasvatatakse vene tuura, elektrijaama soojusreostusest tulenevalt vesi ei jäätu ning tuura saab kasvatada aastaringselt – ka suvel, sest tuur suudab elada 35 C vees. Tuuradelt saab musta kalamarja e. kaaviari PUNANE KALAMARI Lõhelaste kalamari – tegu pole kaaviariga
12 kaladest). Makrelllastele lähedane on pelamiid. Kasutatakse soolatult, suitsutatult ja konservide valmistamiseks. Tuurlastel on piklik keha, mis on kaetud viie kilbireaga üks seljal, kaks külgedel ja kõhul. Soomused puuduvad. Seljauim asub sabauime lähedal. Sabauim meenutab tüüri. Hammasteta suu asub pea alumisel poolel. Luustik on kõhreline. Liha rasvarikas, värvuselt valgest kahvaturoosani. Tuurlastelt saadakse hinnalist toodet tuuramarja (musta kalamarja). Tuurlased on atlandi tuur ja põhiliselt Venemaa vetesse jäävad tuur, siberi tuur, beluuga, sevrjuuga jt. Beluuga kaal võib küündida 1000 kg. Säga on suure peaga. Nahk soomusteta. Kaal kuni 300 kg. Liha on maitsev, magusavõitu, võrdlemisi rasvane. Elutseb magedas vees. Angerjas on ussitaoline. Pikkus kuni 2 m. Liha maitsev ja rasvarikas (22...32%). Silm on samuti ussitaoline. Pikkus kuni 50 cm. Liha sisaldab rasva 19...34%.
annaabi.ee 
