Siin- seal avastati maasse löödud vaiade otsi, mis arvatavasti olid toestanud kergeid maapealseid onne või varikatuseid. Kultuurkihis leidus katkisi luu- ,sarv- ja kiviesemeid, samuti toidujäänuseid - metslooma- ja kalaluid. Pullist saadud luuesemed on iseloomulikud Kunda kultuurile. Rohkesti leidub nende seas mitmesuguse jämedusega naaskleid ja sirge või nõgusa teraga talbu - naha- ja puidutöötlemise riistu. üksikute katkenditena on esindatud ahingute, heiteodade ja tuurade otsad. Märkimist väärib koonusekujulise tipu ja pika rootsuga nooleots, samuti pajulehekujuline nooleots, mille servas soon tulekiviterade jaoks. Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid. Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist. Seesugust tumedat kõrgekvaliteedilist tulekivi Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud
Keha on nendel kaladel väga kõrge ja paks, pikkus aga polegi nii imestusväärne. 15 Pilt 14. Beluuga ( Huso huso).( http://www.husohuso.co.uk/wp- content/uploads/2009/02/huso-huso-sturgeon.jpg) Tuurad ja sevrjuuga kuuluvad samuti suurte kalade hulka.Kõige suuremaks kasvab altlandi tuur ehk samb; ta kaalub kuni 160 kg. On teada kuni 280 kg raskuste atlandi tuurade väljapüüdimise juhtumeid, kelle pikkus oli kolm ja pool meetrit. 1930. a. juunis püüti Laadoga järve lõunaosas 265cm pikkune ja 128 kg raskune emane atlandi tuur. Haruldaselt eksemplarilt nüliti nahk ja anti Teaduste Akadeemia Zoloogiamuuseumile.(Leningradis) kaaviku valmistamiseks. Laadoga kalurid teatasid meile, et peaaegu samal ajal tabati Volhovi lahekurmus teine suur atlandi tuur- isane, mõõtmetelt emasest mõnevõrra väiksem
annaabi.ee 
