Kiusajad ei suuda olla sõbrad ning nad ei oska omale sõpru leida. Kiusajatel on sageli ka hirm, et kui nad ei kiusa teisi, satuvad nad ise kiusatavate hulka. Kiusajad hakkavad narrima ja mõnitama neid, kes on nendest paremad ja saavutavad rohkem. Kiusajatele ei meeldi, et neist ollakse parem ja proovivad nad tahaplaanile tõugata. Et neist ei tehtaks välja ega pööradaks neile tähelepanu. Nad nimetavad endast targemaid nohikutueks ja tuupuriteks. Aga tegelikkuses tahavad nad ka ise nii head õpilased olla, aga nad ei suuda seda saavutada. Narritakse neid, kelle pered on vaesemad ja ei võimalda lapsele paremaid asju osta. Neid narritakse nende puhtuse ja riietuse pärast. Ning kui riietel puudub firmamärk, nimetatakse ka neid vaeseteks. Tanel Sujev Uus õpilane klassis või koolis võib saada päris kiiresti kiusatavate hulka. Kuna teda pole veel tundma õpitud, hakatakse teda narrima esmamulje järgi
tunnusetasandite plaanis, vaid kogumina, kus leidub esileküündivaid ja olulisi asju, mis on selgelt "midagi", ja teisi, mis pole eriti "midagi". Folkloor kui süsteem meenutaks selle vaateviisi järgi klimbisuppi, kus leidub mingi hulk suuri tihkeid klimpe, sellest suurem hulk väikesi püdelaid klimpe ja eriti suur hulk prototüüpidest kõrvale jäävat ebamäärast "püreed". Kõik me tunneme nalju nagu: "Meie klassi õpilased jagunevad sportlasteks, tüdrukuteks, punapeadeks ja tuupuriteks." Asjaolude sobival kokkusattumisel võib selline naturaalne rühmitus olla parim ja selgeim rühmitus. Kõnekäändude ja fraaside loomulikke (vormilis-funktsionaalseid) alaliike Võrdlused ja intensiivistused · Rahvapärased võrdlused, mis moodustavad u. ¼ Eestist kogutud kõnekäänutekstide massist. Tuntuimad ja sagedasimad neist (100120-aastasel kogumisperioodil) olid järgmised: Sajab nagu
annaabi.ee 
