Spartacuse võit oli talle juurde andnud kümme tuhat sertserti. Catilina surus Spartacuse kätt, Spartacus imestas, et kust Catilina teab salamärke ja mõningaid salasõnu. Sisse astus Rhodopeia, kes hoopis osutus Spartacuse õeks, Mirzaks, kes oli ühe lurjuse orjatariks tehtud. · Rhodopeia/Mirza (lk 45) oli ilus kahekümne aastane neiu, pikk ja sihvakas, elavate ja väljendusrikaste siniste silmadega. Ta oli riietatu sinisesse hõbeääristega kaunistatud tuunikasse. Ta kandis käevõrusid ning ta pea ümber oli köidetud sinine villane pael. Kogu tema välimuse järgi võis taibata, et ta on orjatar. · Trahter (lk 35) - kõrts, jooma- ja söömakoht · Jupiter (lk 49) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal. Spartacus: ''Ja Jupiteril on olemas välk?... Ja Jupiter on jumal?... Ei, ei, Jupiter on narr, Jupiter on veiderdaja, Jupiter on põlastusväärseim lurjus!... Oo, ole neetud häbistav
Amonit kujutati paljudes eri vormides: troonil istuva inimesena, konna pea ja inimese kehaga, mao peaga, ahvi ja lõvina. Kõige sagedamini joonistati teda habetunud mehena, kes kannab peas kahte pikka ning sirget sulge, mis olid värvitud kas punaseks ja roheliseks või punaseks või siniseks. Amoni pühad loomad on jäär ja hani. Enamasti kujutati Amonit inimkujulisena, sulekroon peas ja sinise kehaga (taeva värv). Ta oli rõivastatud linasesse tuunikasse, kandis käevõrusid ja kaelakeed ning tema rüü tagaosast rippus loomasaba, mis osutas jumala iidsele päritolule. Hiljem, kui ta segunes Raga, sai ta endale kulli pea. Ptolemaioste ajajärgul (4-1 ss. EKr) tehtud kujukestel on tal habetunud mehe pea, põrnika keha, kulli tiivad ning lõvipäka- ja küüntega inimjalad. Kõik see muidugi sümboliseerib vaid tema mitmekülgset olemust: teda peeti kõige võimsamaks jumalaks ja kujutati nii, et temas kajastusid kõik olemasolevad atribuudid