Kuni vabariigi lõpp-perioodini kehtis Roomas kuukalender. See asendati aga umbes 1. Sajandi keskpaiku Ceasari korraldusel päikesekalendriga, mille põhimõtted kehtivad tänapäevani. Seda kalendrit hakati nimeatama juliuse kalendriks Caesari sugukonnanime Juliuse järgi. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. See kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Kogu rõivastus võiski piirduda ainult tuunikaga. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. See oli suur valge poolringikujuline riidetükk, mis mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus kandis nime foorum
Samas sai Rooma kodaniku ori vabakslaskmise läbi kohe ka ise Rooma kodanikuks. Nii mõnestki vabakslastust sai väga jõukas ja võimekas inimene. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika, mis oli varrukateta särk, mis tõmmati keskelt vööga kokku. Tuunika ulatus põlvini. Seda kandsid nii naised kui ka mehed. Avalikes kohtades kandsid naised lisaks ilmekat mantlit, mis kattis kogu nende keha. Kogu rõivastus võiski piirduda ainult tuunikaga. Külma ilma korral kanti sageli kahte või enamatki tuunikat. Pidulik pealisrõivas oli Rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükste kandmine oli roomlastele võõras, jalanõudena kasutati kõige enam sandaale, kuid ka nahast kingi. Pead kaitsti kuuma päikese eest laiaäärsete mütsidega. Erinevalt kreeklastest, Rooma mehed pikki juukseid ega habet ei kandnud. Naiste soengud olid väga uhked. Levisid
päikesekalendriga, mille põhimõtted kehtivad tänapäevani. Selle järgi on aastas 365 päeva ja igal neljandal aastal on üks lisapäev. Uut kalendrit hakati nimetama juuliuse kalendriks Caesari sugukonnanime Juliuse järgi. Rõivastus ja toit Roomlaste igapäevane alusrõivas tuunika kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki, meenutades seega kreeklaste kitooni. Kogu rõivastus võiski piirduda ainult tuunikaga. Külma ilma korral kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. See suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükste kandmine oli roomlastele võõras, jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid. Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud
annaabi.ee 
