tasemel) on ca 60% Seondumine rakule. PBCV-1 seondub kiiresti ja pöördumatult Chlorella rakkudele. Seondumise saidis toimub raku seina lahustumine ja viiruse DNA tungib rakku (tühi kapsiid jääb raku pinnale). Raku seina lüüsimine toimub virionis paikneva(te) ensüümi(de) toimel, DNA sisenemiseks rakku on vaja ka peremehe funktsioone. DNA transporditakse tuuma. Vetikate viirused replitseeruvad rakutuumas. Sellele vaatamata ei vaja nad tuumseid funktsioone (replikatsioon võib toimuda ka UV-kiiritatud rakus). Samuti ei vaja PBCV-1 replikatsioon fotosünteesi toimumist. Siiski sõltub viiruse replikatsiooni efektiivsus peremeesraku seisundist. Varajane infektsioon. Rakku sisenenud DNA ja sellega seondunud valgud transporditakse kiiresti rakutuuma, varajane transkriptsioon algab 5-10 minutit peale infektsiooni. Selle viib läbi raku RNA polümeraas (oma RNA polümeraasi pole). Küll aga on olemas transkriptsiooni
jäigaks ja tugevaks) Rasvkude- kaitsta põrutuste, külma eest, varuainete kogumine- rasvas lahustunud vitamiinid. Lihaskude: silelihased ja vöötlihased. Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon- võimaldavad liikuda. Jaguneb: 1) silelihaskude- kokkutõmbumine toimub aeglaselt ja sujuvalt, koosneb käävjadest rakkudest. Selgrootutel- koosnevad siseelundkonna lihased (v.a süda). 2) Vöötlihaskude- koosneb lihaskiudest, mis kujutavad endast pikki palju tuumseid rakke: Skeletilihased- kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad loomal liikuda (kokkutõmbumine toimub kiiremini kui silelihaskoel) Isl. Selgroogsetele- lühijalgsetele, rõngasussidele; Südamelihas- rakud väiksemad, harvenenud ning omavahel ühendavad võrgustikuks. Töötavad rütmiliselt kuni surmani (väga tugev rütm) Närvikude: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju. Närvikoe rakud