perekonnatüüpe, kus lapsed ja vanemad kuuluvad erinevatesse leibkondadesse. Nõrgenenud on ka põlvkondadevahelised sidemed. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond. Euroopa riikides peetakse üha sagedamini kõige sobivamaks kahelapselist, harvemini kolmelapselist tuumperet. Just selline peretüüp võimaldab kõige paremini sobitada traditsioonilist lastesaamise väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud on ka nn redutseeritud peremudel, mille puhul tegelik laste arv jääb mitmetel põhjustel (majanduslikud raskused, eluasemeprobleemid, paarisuhete ebakindlus, isiklike karjääripüüdluste eelistamine laste saamisele jne) soovitavast väiksemaks.
läbirääkimisel põhinevate otsustuste tegemise võimatus. Kuid selliseid peresid on tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on selline, kus on kaks või vähem last, kus mõlemad vanemad töötavad, see pole neil enam esimene kooselu ja kirikus käimine on üsna unustusse vajunud. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond. Euroopa riikides peetakse üha sagedamini kõige sobivamaks kahelapselist, harvemini kolmelapselist tuumperet. Just selline peretüüp võimaldab kõige paremini sobitada traditsioonilist lastesaamise väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud on ka nn redutseeritud peremudel, mille puhul tegelik laste arv jääb mitmetel põhjustel (majanduslikud raskused, eluasemeprobleemid, paarisuhete ebakindlus, isiklike karjääripüüdluste eelistamine laste saamisele jne) soovitavast väiksemaks.