jne. • miRNAd osalevad mitmetes bioloogilistes protsessides, nt metabolismis, rakkude jagunemises, diferentseerumises ja apoptoosis, organismi arengus, omavad ka mõju vähi tekkel jt. miRNAde ekspressioonimuster muutub vähi rakkudes ning neid saab kasutada vähi diagnoosimisel markeritena ning ka võimalike ravimisihtmärkidena. miRNAd võivad käituda nii tuumorsupressorina kui ka onkogeenina. miRNAde onkogeenne või tuumorsupressori funktsioon avaldub nende võimes reguleerida sihtmärke, mis on ise onkogeenid või tuumorsupressorid. • • miRNAd osalevad RNA interferentsis – mõjutavad geenide avaldumist. Nad seonduvad RISC kompleksiga, kus miRNA seondub mRNAga komplementaarsuse alusel. • • ceRNA hüpotees • ceRNA ehk competing endogenous RNA – seovad miRNAsid ning seega derepresseerivad kõik sihtmärkgeenid, mille
ajukasvajaid. 20. Mis on proto-onkogeenide funktsioon rakus - kodeerivad rakkude kasvus ja jagunemises olulisi valke ja kuidas proto-onkogeenide muutumine onkogeenideks mõjutab raku jagunemist? Hakkavad vohama eluspüsimist? Surematud diferentseerumist? Väheneb surma? Ei sure. 21. Mis on tuumorsupressorite funktsioon rakus - hoiavad ära rakkude piiramatu proliferatsiooni ja kontrollivad homeostaasi olulisi protsesse ja kuidas mutatsioonid tuumorsupressori geenides mõjutavad raku jagunemist? Hakkavad vohama eluspüsimist? Surematud diferentseerumist? Väheneb surma? Ei sure. 22. Aneuploidia (kromosoomide vale kordsus) kui vähi tekke üks võimalikke mehanisme - kutsub esile väga paljude geenide doosi muutuse, nii võib proto-onkogeene juurde tulla või tuumorsupressorite arv väheneda. 23. Mis on genoom? Ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal proteoom