Huvilood on stseen, konkreetne sündmus, jutustus; kontrast, konflikt, vastandus; pakitud algus; embleem; detail jne. Huvilugu peab: esitlema uudise keskseid tegelasi, keskset sündmust, põhimeeleolu; näidata, miks on see inimene või teema huvitav; lühike, maksimaalselt 2 lõiku; selgne, lihtne, konkreetne, piisavalt detailne. Tuumlõik on sisult sama, mis juhtlõik. Tuuminfot sisaldav lõik peab alati olemas olema. Sisu on samasugune nagu juhtlõigul. Tuumlõik peab olema teine, kõige hiljemalt kolmas lõik. Tuumlõik ehitatakse kõva uudise reeglite järgi. Üldreeglid: sissejuhatus on tervik (huvilugu ja tuumlõik peavad olema nii sisult kui vormilt seotud). 3. Pehme uudise ülesehitus Pehme uudise ülesehitus on kronoloogiline, liivakellastruktuur ja püramiid. Kronoloogiline struktuur ja liivakella struktuur. Siis kui uudis räägib omavahel seotud üksteisele
nädalalahtedes ja uudisajakirjades kasutatakse tavalise juhtlõigu asemel tihti sissejuhatust, mis koosneb kahest poolest. • 1-2 esimest lõiku pakuvad infot, mille eesmärk on tõsta lugeja huvi materjali vastu või anda talle mingi uue vaatenurga alt juba tuttav info. Kasutatakse palju erinevates lehtedes ja nende puhul kehtivad paljud üldretoorilised nõudmised. Nimetame neid algusi huvilugudeks. • Huviloole järgneb uudise tuuminfot resümeeriv tuumlõik. Selle sisu on samasugune nagu juhtlõigulgi ja tema ehitamisel kehtivad samad põhimõtted nagu juhtlõigu tegemisel. Sissejuhatuse tegemise põhireeglid Sissejuhatuse tegemisel on kolm olulist reeglit, mille järgimine tagab selle, et sissejuhatus täidab seda rolli, mis tal tuleb täita. • Esiteks, sissejuhatus on tervik. Huvilugu ja tuumlõik peavad olema nii sisult kui vormilt omavahel seotud
annaabi.ee 
