põllumeesteseltside asutamine alates 1870ndast aastas. Need koondasid pöllumehi, eelkõige eesti taluperemehi. Need põllumeesteseltsid hakkasid edendama ka rahvuslikke ideid. 1870 sai alguse Eesti Üli'plaste Selts. Alguses ei olnud see selline kindel selts, vaid pigem selline kooskäimine mida nimetati Kalevipoja õhtuteks- said rahvuslikult meelestatud õli`pilased kokku, arutasid igast rahuslikke teemasid jne ( ntks kalevipoja lugemine ja kriitline läbiarutamine). Mõni aasta hiljem aga tuumiks uurenes ja mutuus legetiimseks üliõpilasorganisatsiooniks. Jakob Hurda kultuurirahvuslus Hurt oli esialgu ka olulisemate organisatsioonide esiotsas, ntks Eesti Kirjameeste seltsi eesotsas. Hurda jaoks tähtis eesti keele ja rahvaluule arendmaine, teine eesmärk oli eesti rahavle vajalike raamatute kirjastamine- eelkõige eestikeelsed õpikud koolidele, kuid ka muid raamatuid. Kindlasti tuleb nimetada ka,e t EKS moodustas üleminekut uuele kirjaviisile (sai alguse 1840 Aders?ist ).
Üksteise järel hakkasid tekkima vabatahtlike väeosad. Üks kõige esimesi moodustus Paidel (Järvamaa kaitsepataljon). Järgnesid ka teised samalaadsed üksused. Leitnant Otto Sternbeck. Tlnas hakati moodustama ka Kalevlaste malevat. Spordiselts otsustas, et kõik Kalevi liikmed astuvad vabatahtlike hulka. Mitmed väeosad ka Viljandis. Skautpataljon (mõtte algatajaks Eduard Reissar). Samuti Viljandis formeeriti Tartu vabatahtlike pataljon, mille tuumiks olid Tartust taandunud koolipoisid Nimed marmortahvlil). Puurmanis moodustatud Kuperjanovi partisanid, kes teostasid sügavaid sissetunge vaenlase tagalasse. Kokku astus vabatahtlikult sõtta 16 000 inimest. Väeosad olid näiliselt täiesti tavalised, aga erinesid mobiliseeritutest koosnevatest ,,numbripolkudest" eelkõige oma võitlusmoraali ja lahinguvalmiduse poolest. Lahinguvaim kandus järk-järgult ka kõige laiematesse rahvamassidesse üle. Samal ajal paranes rahvaväe varustamine