Linnastumiseks e. e.suurlinnad.Linnastumise tase 50% Suburbanisatsioon. Linnastumise tase tõuseb 70-80% III algas Euroopas, Põhja-Am 20.saj viimasel veerandil. Lahti linnastumine (vastu) e.kontraurbanisatsioon. Suurlinnade inimesed hakkasid võimaluste piires rajama elukohta linnast välja, kuid säilitasid suhted linnaga. *suurte linnastute e.aglomeratsioonide teke, see tähendab tuumiklinna ja läheduses olevate asulate koostoimimis protsess. Nende vahel kujuneb välja ühine infrastruktuur. *Megalopoliste e.hiidlinnade teke, lähestikku paiknevate suurte tõmbekeskuste omavaheline seostumine. *Globaliseerumis protsessiga kaasneb domineerivate linnade e.maailma linnade teke. Nendesse on koondunud rahvusvahelised pangad, börsid ja firmade peakorterid. *välja on kujunenud ja regionaalsed tõmbekeskused. (õp lk 57 diagramm) LINNADE SISESTRUKTUUR
Inimesed liiguvad linnadesse Ülerahvastus Marginaalne rahvastik- alarakendatud rahvastik Slummid; getod Kuritegevus Vaesus Sanitaarprobleemid Arengu riigid: suur tööpuudus Linnade tühjenemine Ülelinnastumine Madal iive Ruumi puudus Tööjõupuudus Linnasumisega kaasnevad nähtused: Eeslinnastumine: majanduslik tegevus kandub kesklinnast kaugemale Vastulinnastumine: elanike lahkumine kaugamasse piirkonda Aglomeratsiooni teke: tuumiklinna ja lähedus loevate asulate koostoimimis protsessi. Megalopoliste teke: hiiglinnade teke c. Kuidas võib intensiivne ränne mõjuda riigi rahvastiku soolis-vanuselisele koosseisule? Analüüsi etteantudrahvastiku püramiidi ja selgita põhjusi. d. Kaardi tundmine 7. a. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutus Rahvusvahelised ehk hargmaised ettevõtted valmistavad toodangut või osutavad rohkem kui
Rakvere, Viljandi, Võru, isegi Valga. Uute maakondade keskused Põlva, Jõgeva, Rapla on märksa väiksemad ja vähem arenenud, Kärdla on maakonnalinn ainult nime poolest, tegelikult aga alev. Ida-Viru maakonna keskus Jõhvi eraldati alles 1991. aastal Kohtla-Järve küljest ja oli algselt hoopis tööstuslinn, kuid viimasel ajal hakkab Jõhvigi omandama korraliku maakonnalinna jooni. Maakonnalinnadegi ümber on kujunenud pisikesed linnastud, kuhu tuumiklinna kõrval kuuluvad 2-3 linnalähedast küla. Monofunktsionaalsed Eesti linnad on valdavas enamikus tööstuslinnad. Neid võib jagada kaheks alatüübiks suured ning väikesed. Eesti kohta suured tööstuslinnad on Kohtla-Järve, Narva ja võibolla ka Sillamäe. Nendes on mitmeid suuri ja olulisi tööstusettevõtteid, kuid nende linnade kultuuriline tähtsus on üsna madal ja ümbruskonna maaelanikke nad peaaegu ei teeninda
annaabi.ee 
