o Millised erinevad inimesed panustavad teaduse progressi. n x •y=C x = publikatsioonide arv y = autorite arv x hulga publikatsioonidega n = konstant (võrdub 2 teadusteemaga) C = konstant Bradford’i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) o Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid arvult enamates ajakirjades; 3) kolmas tsoon, sisaldab sama arvu artikleid, kui teises tsoonis, aga tunduvalt suuremat hulka väljaandeid Zipf’i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) r•f=c r = asend (sageduse tähenduses)
tsiteerimisanalüüs; bibliograafiliste seoste analüüs; kaasviitamise analüüs; viiteanalüüs 28. Mis on bibliomeetria olulisemad seadused? Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) 60% teatud ala autoritest ilmub ainult üks publikatsioon, 15% kaks, 7% kolm jne. Lotka järgi ainult 6% autoritest ilmub enam kui 10 artiklit. Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid arvult enamates ajakirjades; 3) kolmas tsoon, sisaldab sama arvu artikleid, kui teises tsoonis, aga tunduvalt suuremat hulka väljaandeid Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? 1665. aastast; et ilmuvat infot talletada ja kirja panna ning inimestele kättesaadavaks teha 30