Elektronkihte on koperniikiumil 7 ja välisel kihil on kaks elektroni. Koperniikiumil pole stabiilseid ega looduslikult esinevaid isotoope. Laboris on sünteesitud mitu radioaktiivset isotoopi, kas kahe aatomi sulatamise või raskemate elementide lagunemise jälgimisega. Kopernikium-283 isotoop oli oluline vahend fleroviumi ja livermoriumi avastuste kinnitamisel. Kuna ta on radioaktiivne, siis on võimalik, et tulevikus on kunagi võimalik seda elementi kasutada kütusena tuumatehnoloogias. Mind väga huvitab koperniikiumi kohta see, et see on mõistatuslik ja salapärane. Mõte sellest, et element saab eksisteerida vaid mõni sekund, on minu jaoks väga huvitav. Ma arvan, et tulevikus leitakse viis, kuidas element kestaks kauem kui sekund või paar. Eeldatakse, et raskete isotoopide 291Cn ja 293Cn poolväärtusaeg võib olla pikem kui paarkümmend aastat. Sel juhul saaks kasutada koperniikiumit kütusena ja ka muul moel, mida me ei suuda veel ette kujutada. Allikad:
perioodilisustabelis on 19 ning aatommass on ~39,1. Kaalium on leelismetall, värvus sinakas- hõbehall. Ta on pehme, saab noaga lõigata, ning ka sulab kergesti (62 OC). Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik. Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Kaaliumiühendid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias, meditsiinis, geoloogias ja orgaanilises sünteesis. Taimedele on ta väga vajalik veel seetõttu, et mõjutab nende veeainevahetust, fotosünteesi ja hingamist. Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleüldse on teda igas rakus. Kaalium on üks põhilistest maailmas leiduvatest elementidest. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi ja vedeliku tasakaalu organismis
kliimast jne. Näiteks oksendamine, kestev kõhulahtisus ja rohke higistamine suurendavad tunduvalt kaaliumi vajadust. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Taimedele on ta väga vajalik veel seetõttu, et mõjutab nende veeainevahetust, fotosünteesi ja hingamist. Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleüldse on teda igas rakus. Kaaliumiühegandid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias, meditsiinis, geoloogias ja orgaanilises sünteesis. Kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kui organismis on kaaliumi defitsiit? Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust. Kaaliumi defitsiidi esmaste sümptomite hulka kuuluvad üldine nõrkus, unetus ning pehmed/lõdvad lihased. Vinnlööve noorukitel ja kuiv nahk eakamatel inimestel võib