Eneli Vanin ARTIKLI ANALÜÜS Tunnitöö Juhendaja: Õpetaja Maiju Zuping Kuressaare 2012 1. a) Valisin kommenteerimiseks Kristiina Viironi artikli: ,,Kodune vorstitegu pole mingi tuumateadus" . b) Peamine teema keskendub kartulivorsti ja maovorsti tegemisel. c) Autori sõnutsi: ,,Soojalt seda vorsti ei sööda, kõps kamakas rändab potist kaussi, saab omale veel korraliku vajutuse otsa ja nii seisab ta jahedas järgmise hommikuni." .(Viiron 2011:16) d) Tekstist selgub, et nad teevad kõike käsitsi. (Viiron 2011) e) Minu arvates ei ole ise tehtud vorstis head, ja see maovorst ei tundu ka sugugi hea. 2. Kasutatud kirjandus.
uuskasutusele võtta, 4). õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, 5). Tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine on keerukas ja kallis. Tuumasõja tagajärgede mudelid näitavad, et: 1). Tuumaseentega ülestõstetud tolmust ja tulekahjude suitsust muutuvad päevad pimedaks (tuumaöö), 2). suved jäävad ära (tuumatalv), 3). sajab musta radioaktiivset vihma. Teadus, k.a tuumateadus, areneb pidevalt. Uraanituumast energia saamise alguseks loetakse Otto Hahni ja Frizz Strassmanni avastust aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimelised veel teisi uraanituumi lõhustama, tekitades ahelreaktsiooni. Esimene riik, mis uuris tuumaenergia kasutamist tuumapommi näol, oli Ameerika. Töötati välja Manhattani projekt. Selle juhid olid J
arutlusega: kas tasub omandada autojuhilube, kui liiklus on nii ohtlik. Valdav enamik Eesti naaberriike toodab märkimisväärse osa oma igapäevasest energiavajadusest tuumareaktorites. Üha karmistuvate ohutusnõuete tõttu ei lasta kõrvaltkiibitsejaid niisama lihtsalt tuumaklubi uksest sisse. Ignalina tuumajaamas osalemine oleks ainuke põhjendus, et saata meie tudengeid välismaa ülikoolidesse tuumainseneriks õppima. Vastasel juhul ei välju Eesti tuumateadus ja -teadmine mitte kunagi populaarkäsitluste raamidest. Rootslased pole alustanud uute tuumavõimsuste ehitamist, kuid nende juures töötab juba kümme reaktorit, mis annavad kokku ligi poole kogu riigi elektrienergiavajadusest. Leedulasi võib ilma hinnaalandust tegemata pidada sama suureks tuumariigiks kui Prantsusmaad, sest mõlemad toodavad 7080 protsenti vajaminevast elektrienergiast tuumareaktorites. Uue reaktori ehitamine terendab Leedule paratamatusena, sest nad peavad
annaabi.ee 
