Mõnedes reaktorites üritatakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani. Kütus on tuumareaktoris kogutud seadmesse, mida nimetatakse südamikuks, kus on ka aeglusti. Kütus on suletud metallkonteineritesse ja reaktori südamik paikneb surveanumas. betoonvarjestus aitab kaitsta reaktori südamikust lähtuva intensiivse kiirguse eest. Värske kütuse aktiivsus on väga madal ja seda võib käidelda ilma varjestuseta. Kui aga kütus jõuab tuumareaktorisse, siis tema aktiivsus tõuseb. Erinevalt teistest energiaallikatest ei tooda tuumaelektrijaam oma töö käigus süsihappagaasi. Seetõttu soovitatakse tuumaenergia kasutada kasuhoonegaaside vähendamiseks.
soojusel. [7] Tuumareaktor sisaldab lisaks tuumkütusele ka neutroneid aeglustavat ainet, juhtvardaid ning betoonist varjet. [7] Lisaks suurele energiakogusele vabanevad uraanist suure kiirusega neutronid. Need neutronid aeglustuvad veidi neutroneid aeglustavas aines ning põrkuvad vastu järgmisi uraaniaatomeid. Käivitub ahelreaktsioon. Juhtvardad on vajalikud selleks, et seda ahelreaktsiooni kontrollida. Kui tuumaelektrijaama on tarvis peatada, lükatakse juhtvardad tuumareaktorisse ning uraanist eraldunud neutronid neelduvad juhtvarrastes. Nii on võimalik ahelreaktsioon peatada. Kui juhtvardad on aga tuumareaktorist väljas, siis neeldub neis vähem neutroneid ning algab ahelreaktsioon. Tuumareaktsioonil vabanenud energia soojendab vee veeauruks. Veeaur liigutab suurt auruturbiini ning turbiini mehhaaniline energia muundatakse generaatoris elektrienergiaks. Betoonist varje takistab tuumareaktsiooni käigus tekkinud radioaktiivsete ainete ja kiirguse välja levimist
seisukohalt. 7. Kasutusel on maapealsed või maapinna-lähedased vahehoidlad. Kasutatud tuumkütusekomplektid pakendatakse lõppladustamiseks hermeetiliselt korrosioonikindlatesse konteineritesse. Avatud kütusetsükkel lõpeb kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ning vahe- ja lõppladustamisega.. Suletud kütusetsükkel saadakse, kui kasutatud tuumkütus töödeldakse ümber uueks kütuseks, see suunatakse uuesti tuumareaktorisse ja ainult väike kogus jäätmeid läheb lõppladustamisele. 2 4. Aatomituuma omadused. Massidefekt. Seoseenergia: Tuumareaktsioonid. Tuumareaktsioonide efektiivsed ristlõiked. Tuumade lõhustumine. Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest
uraani või radioaktiivset plutooniumi. Lisaks tuumakütusele sisaldab tuumareaktor neutroneid aeglustavat ainet, juhtvardaid ning betoonist varjet. Lisaks suurele energiakogusele vabanevad uraanist suure kiirusega neutronid. Need aeglustuvad veidi neutroneid aeglustavas aines ning põrkuvad vastu järgmisi uraaniaatomeid. Käivitub ahelreaktsioon. Juhtvardad on vajalikud selleks, et seda ahelreaktsiooni kontrollida. Kui TEJs on tarvis ahelreaktsiooni peatada, lükatakse juhtvardad tuumareaktorisse ning uraanist eraldunud neutronid neelduvad juhtvarrastes. Kui juhtvardad on tuumareaktorist väljas, siis neeldub neis vähem neutroneid ning algab ahelreaktsioon. Tuumareaktsioonil vabanenud energia soojeneb vee veeauruks. Veeaur paneb pöörlema suure auruturbiini ja selle mehaaniline energia muundatakse generaatoris elektrienergiaks. Betoonist varje takistab tuumareaktsiooni käigus tekkinud radioaktiivsete ainete ja kiirguse väljalevimist
annaabi.ee 
