Uraaniklaas Uraani graanul Plutoonium ja Toorium Alternatiiv uraani kütusele on plutoonium või toorium. Tavalise tuumareaktsiooni käigus muutub uraan-238 tihti plutoonium- 239 ks ning see lõhustub vabastades energiat. See moodustab kuni ühe kolmandiku energiast. Tuumajäätmed Radioaktiivsed jäätmed on jäätmeproduktid, mis sisaldavad radioaktiivset materjali. See on tavaliselt tuumaprotsesside produkt, nagu tuumalõhustumine Radioaktiivsus väheneb aja jooksul, seega jäätmed on vaja isoleerida kindlaks ajaks, kuni nad enam ei kujuta endast ohtu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhoonegaasid
et radioaktiivseid jäätmeid ei teki. · Tuumareaktori ehitus Tuumareaktoris on kõige ümber tugev kate nt betoonist, mis väldib kiirguse levimist mujale. Reaktori sees on tuumakütus (tavaliselt uraan või plutoonium) ning aeglustusaine. Graniidist vardad reguleerivad vabade neutronite hulka reaktoris, et reaktsioon oleks kontrolli all ehk neutronite paljunemistegur on 1 (k=1). Varraste abil hoitakse ära k tõusmist suuremaks kui 1, sest sellega kaasneks kontrollimatu ahelreaktsioon. Tuumaprotsesside käigus vabaneva energiaga kütetakse vett mis käivitab elektrigeneraatori. · Tuumapommi ehitus Tuumapommis on radioaktiivne aine jaotatud mitmeks osaks, tavaliselt kaheks. Nende osade mass on alla kriitilise massi (kui nende mass ületaks kriitilist massi, toimuks plahvatus). Pommis tekitatakse olukord, (nt läbi muu aine lõhkemise) kus kõik radioaktiivne aine osad surutakse kokku ning siis ületab see kriitilise massi ja tekib tuumade lõhustumine ahelreaktsioonina
Alatskivi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Aatomituum ise koosneb elementaarosakestest. Füüsika haru, milles uuritakse aatomituumade ehitust ja muundumist, nimetatakse tuumafüüsikaks. Algselt ei eraldatud tuumafüüsikat ja elementaarosakeste füüsikat. Elementaarosakeste maailma mitmekesisusega puutus füüsika kokku tuumaprotsesside uurimisel. Elementaarosakeste füüsika eraldamine iseseisvaks uurimispiirkonnaks toimus suhteliselt hiljuti, umbkaudu 1950. aastal. Praegu kaks iseseisvat füüsika haru: ühe sisuks on aatomituumade uurimine, teise sisuks on elementaarosakeste olemuse, omaduste ja vastastikuste muundumiste uurimine. Käsitletavate probleemide ja uurimismeetodite rakendamise osas säilis neil aga palju ühist. Tuuma ja elementaarosakeste füüsika tekkis ja arenes vastavate seadmete leiutamise
Paljundusteguri ülempiiriks peetakse teadaolevate reaktoriliikide korral 1,8. Enamasti kasutatakse paljundusreaktoris tuumkütusena uraani- ja plutooniumioksiidi segu (kuni 20 % PuO2 ja vähemalt 80 % UO2). Peale kütusevarraste on reaktoris paljundusvardad, mis paiknevad kas reaktori aktiivtsoonis või seda ümbritsevas mantlis või mõlemas. Paljundusvardad sisaldavad looduslikku või vaesustatud uraani (viimane tekib tootmisjäägina uraani rikastamisel) ja kiirete neutronite ning muude tuumaprotsesside (eeskätt beetamiinuslagunemise) toimel muundub neis uraan 238U plutooniumiks 239U. Kuna reaktor põhineb kiiretel neutronitel, ei saa selles soojuskandjana kasutada vett, sest see toimiks neutronite aeglustajana. Enamasti on soojuskandjaks vedel naatrium, mille temperatuur reaktorist väljumisel on tavaliselt 500...600 oC. Kiiretel neutronitel põhinevad paljundusreaktorid on osutunud vähem töökindlateks kui tavapärased surve- ja keevvesireaktorid
annaabi.ee 
